Inkulungwane ezintathu -3000tonnes zomumbu ubikwa ufikile eziphaleni ze Grain Marketing Board emzini weNkulumane ngoLwesine uvela kwele Zambia
WASHINGTON —
Amathani omumbu afika inkulungwane ezintathu -3000 metric tonnes abikwa efikile eziphaleni ze Grain Marketing Board eNkulumane ngoLwesine ntambama evela kwele Zambia njalo akhangelelwe ukwabelwa abaswelayo ezigabeni ezingatholi izulu eleneleyo elizweni.
Ekhuluma lomsakazo we ZBC News eNkulumane, isiphathamandla se GMB uMnu. Albert Mandizha uthe umumbu lo uyingxenye yenani lamathani angaba zinkulungwane ezili khulu lengxenye-150 000 metric tonnes uhulumende awuthola ngaphansi kohlelo lwe Grain Loan Scheme, olokwabela abaswelayo ukudla.
Ungezelele wathi umumbu ongaba ngamathani angamakhulu ayisithupha lamatshumi amahlanu- 650 metric tonnes uvele sowabelwe isigaba se Matabeleland South, kukanti omunye wabelwa izigaba ze Matabeleland North, le Masvingo.
Ukuze sihlaziye loludaba, siqale ngokubuza uMnu. Thandeko Zinti Mnkandla owayemele iGwanda North edale lephalamende ukuthi umumbu we Grain Loan Scheme ufinyelela njani abantwini besigabeni se Matabeleland South.
UMnkandla utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi inengi labantu abampofu, abadala, labagulayo bagcina bengawutholanga lumumbu lanxa bebhalisile amabizo ngenxa yokungenela kweziphathamandla zombusazwe ekwabiweni kokudla.
Ekhuluma lomsakazo we ZBC News eNkulumane, isiphathamandla se GMB uMnu. Albert Mandizha uthe umumbu lo uyingxenye yenani lamathani angaba zinkulungwane ezili khulu lengxenye-150 000 metric tonnes uhulumende awuthola ngaphansi kohlelo lwe Grain Loan Scheme, olokwabela abaswelayo ukudla.
Ungezelele wathi umumbu ongaba ngamathani angamakhulu ayisithupha lamatshumi amahlanu- 650 metric tonnes uvele sowabelwe isigaba se Matabeleland South, kukanti omunye wabelwa izigaba ze Matabeleland North, le Masvingo.
Ukuze sihlaziye loludaba, siqale ngokubuza uMnu. Thandeko Zinti Mnkandla owayemele iGwanda North edale lephalamende ukuthi umumbu we Grain Loan Scheme ufinyelela njani abantwini besigabeni se Matabeleland South.
UMnkandla utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi inengi labantu abampofu, abadala, labagulayo bagcina bengawutholanga lumumbu lanxa bebhalisile amabizo ngenxa yokungenela kweziphathamandla zombusazwe ekwabiweni kokudla.
Your browser doesn’t support HTML5
Ingxoxo LoMnu. Thandeko Zinti-Mnkandla