Udubo lokusilela kwemali emabhanga selufike kusibanga esikude osekubangele ukuthi aamabhanga ehlise imali engathathwa ngelanga isukela kumadola angamkhulu amahlanu yafika kumadola angamatshumi amahlanu kuphela.
Amatitshala athole iholo lawo namhla adibane lodubo lolu, ikakhulu emadolobheni amancane.
Abanye abadibane lodubo lolu ngabathunyezelwe imali ngabaphandle kwelizwe besebenzisa iWestern Union abatshelwe ukuthi bazame ngelinye ilanga ngoba imali ingekho.
Ingcwethi zomnotho welizwe zipha imbono eminengi etshiyeneyo I lokhu.
Usibalukhulu webhanga lesizwe, uMnu. John Mangudya utshele idale lephalamende ngenyanga edluleyo ukuthi uhulumende udinge imali eyizigidi ezingamakhulu amabili, $216 million phandle kwelizwe ukuze iphathise ilizwe.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezomnotho, uMnu. Samson Nhliziyo ukuze sizwe okunengi ngaloludaba.
"Udubo lwemali luyaqhubeka, luya phambili kodwa sithemba ukuthi kungadlula isikhathi abantu abanye bahola amabhonasi ... engxenye kuzakuba ngcono," kutsho uNhliziyo.
Your browser doesn’t support HTML5
Ingxoxo loMnu. Samson Nhliziyo