UMongameli Mnangagwa Uncoma uHulumende Wakhe Ngokuqhuba Kuhle Uhlelo Lokuhlaba Abantu Ijekiiseni yeCovid-19 Vaccination

President Emmerson Mnangagwa.

Ele Zimbabwe libikwa liphakathi kwamazwe awezwekazi le Africa, aphezulu kuluhlu lwalawo aqhuba kakhuhle uhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni yokuzivikela ukubanjwa yiCovid-19, eye Vaccine.

Kodwa lokhu kwenzakala ngesikhathi ingcitshi zezempilakahle zisithi amajekiseni alungiswa kweleChina kawakasebenzi okwezinga laphezulu.

Emazwini awalobe enkundleni yokuxhumana, eyebulenjini eye Twitter uMongameli Emmerson Mnangagwa uncome inkokheli yogatsha lwezempilakahle, ethi ele Zimbabwe ngelinye lamazwe alitshumi aveza ukuba alenhlelo ezikhanya ziphumelela okwamagama ekuhlabeni ijekiseni yokuzivikela ukubanjwa yiCovid-19. Ekhuthaze uzulu ukuba ahlatshwe nxa ithuba lakhe lokuhlatshwa selifikile.

Ihlandla lakuqala lohlelo lokuhlatshwa kwabantu iCovid 19 Vaccine liqale ngoNhlolanja, kuhlatshwa abasebenza ezibhedlela labezomvikela.

Ihlandla lesibili laba ngelababalisi, abezomvikela, abafundisi labantu abaphila lemikhuhlane engelaphekiyo lalabo abezempilakahle ababe sele kuhlandla lakuqala.

Kodwa ingcitshi zezempilakahle zithi kakukabi leqiniso lokuba amajekiseni ahlatshwa uzulu weZimbabwe, alungiswa kwele China, alamandla angakanani, okumelana lalolubhubhane.

Omunye olomcabango munye nguNkosikazi Nosipho Sithole ongu Mongikazi waseHarare.

“IVaccine le mina kangiyithembi, wonke amajekiseni kumele afundiswe abantu axazululwe kuleli. Kasiphiwanga usizo oleneleyo kabahlabane bona sezibona ukuba ngubani ozaphila”

Lokhu kusekelwe ngu Dokotela Henry Madzorera yena othi kumele uhulumende achasisele uzulu ngokugcweleyo ukuba imithi yele ijekiseni isebenza njani.

“Okuqakathekileyo yikuba uhulumende asitshele ukuba amajekiseni e SInophram le Sino vac asebenza njani ngoba sesihlabe abantu abangi. Sekufuzze sibe lolwazi njalo oDokotela kumele ngabe sebekwazi”

Kodwa umphathintambo wezemali uMnu Mthuli Ncube uthi uhulumende wathenga amajekiseni asebenzayo esithi uyawathemba.

“Sifuna ukubona ukuba siyaba lemali efika ukuba sithole amajekiseni lawa. Imali yethu asingeke sithenge ngayo amajekiseni angasebenziwo ngoba yimali esiyithole kuleli”

Kwathatha amaviki ayisithupha ukuba abantu abafika inkulungwane ezilikhulu -100 000 bahlatshwe ijekiseni lakuqala kuthi izolo ntambana besebezafika ezinye inkulungwane ezilikhulu asebehlatshwe okwesibili.

Uhulumende uthi uzathenga amajekiseni alikhulu nge nyanga okutsho ukuba uzahlaba abantu abayingxenye ye khulu ngenyanga kunyanga eziyisithupha ezilandelayo. Uhulumende uthi abantu abahlatshwa ngelanga selifika kulelo elalikhangelelwe.

Uhulumende useyengezelele indawo zokuhlabela ijekiseni yeCovid 19 Vaccine, elizweni lonke jikelele ukuze umuntu wonke enelise ukufinyelela ukuhlatshwa endaweni eseduzane lalapho ahlala khona.

Uhlelo lokuhlatshwa kwabantu lolu lujonge ukubona ukuba abantu abafika izigidi ezilitshumi-10million bayahlatshwa eZimbabwe, okungaba yisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini-60%.

Ugatsha lwe Africa Centre for Disease Control (CDC) luthi ele Morroco yilo eselihlabe abantu abanengi abafika izigidi ezingamatshumi amane- 4 million asebehlatshwe kabili.

Amanye amazwe abikwa eqhuba kuhle kunhlelo zokuhlaba abantu ijekiseni eye Covid 19 Vaccine ngagoqela ele Malaysia, Rwanda, Senegal, South Africa lele Zimbabwe.

Ele Zimbabwe selithenge amajekiseni afika isigidi esisodwa 1,2 million samadola eMelika kwele China.

Amanye amajekiseni aphose afike ingxenye yesigidi- 400,000 asephiwe ele Zimbabwe ngele China kuthi ele India lalo lanikeza amajekiseni afika inkulungwane ezintantu 35,000.

Your browser doesn’t support HTML5

Udaba lohlelo lokuhlatshwa kwabeZimbabwe ijekiseni yeC19 Vaccine siluphiwa nguMlondolozi Ndlovu