Ngesikhathi intathelizindaba umhlaba wonke jikelele zinanza ilanga lokuqakathekiswa komsebenzi wazo, eleWorld Press Freedom Day, ezinye intatheli ezidabuka eZimbabwe ezisebenza kwele Botswana zilemibono ehlukeneyo ngokusebenzela elizweni elingomakhelwane besithi okunzima yikuloba besesaba ukuthi bangachothoza inkokheli bangaxotshwa elizweni.
Intathelizindaba umhlaba wonke jikelele zinanza ilanga Lokuqakathekiswa komsebenzi wazo, eleWorld Press Freedom Day mhlaka 3 Nkwenkwezi lonyaka.
Ezinye intathelizindaba ezidabuka eZimbabwe ezisebenzela kwele Botswana zithi umumo wokusebenza kuleli lizwe ungcono kulasekhaya.
UAndreas Sibanda, oyintatheli kwelinye iphephandaba edolobheni leGaborone, uthi umumo wentathelizindaba ubusethusa ngesikhathi sombuso kowayengumongameli uMnu. Ian Khama, yena otshiye isikhundla nyakenye.
"Ngesikhathi uKhama esesikhundleni ubengadondi ukuxotsha inthathelizindaba uma ecabanga ukuthi azilobi kuhle ngaye. Kodwa kathesi sibona utshintsho ngaphansi kukaMongameli Masisi."
UMnu. David Ncube yena okumsebenzi wokubona ngokukhitshwa kwemibiko kanye lokudlelana kwenkampani ayisebenzelayo, uthi ubona ukusebenza njengenthatheli eBotswana kungcono kulekhaya, lapho okulemithetho efana leAccess to Information and Protection of Privacy Act (AIPPA) kanye lePublic Order and Security Act (POSA), yona eyenqabela ukusebenza kuhle kwentatheli.
"Intatheli emazweni amanengi eAfrica ziyakhala leBotswana uthola ukuthi kuleminye imithetho abangahambelani layo abafisa ukuthi ngabe iyesulwa, kodwa ngaphezu kwakho konke, ngizathi eBotswana kuyasebenzeka, kungela migoqo efana labo AIPPA kanye lePOSA."
Eyinye njalo intantheli, uVumani Madlela, uthi okuqakathekileyo yikuthi kube lomumo okhululekileyo elizweni, noma nje intatheli ezivela kwamanye amazwe zisesaba ukubhala indaba engathi azihambelani lenkokheli.
"Ngibona kunjalo endaweni ezinengi, ukuthi njengomuntu wemzini, awungeke usuke uqale ukubhala indaba ezichothoza, ikakhulu inkokheli yelizwe. Lokhu kuthathwa njengokuthi umuntu uyadelela, njalo useluma isandla esiyiso esimnika ukudla."
Nomanje intathelizindaba eBotswana zingakhononi kangako ngokuhlukuluzwa uma zisemsebenzini, kulokukhathazeka ukuthi uhulumende uncintsha abamaphephandaba kanye lemisakazo ezimeleyo, ibhizimusi, uma ecabangela ukuthi basebenza labamabandla aphikisayo kumbe inhlanganiso ezilwela ilungelo likazulu ezihle zihange ukuveza insolo lapho zibona kusephulwa ilungelo loluntu.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba Esilethulelwe NguMartin Ngwenya