Abantu Abanengi Bathi Luqhubekela Phambili Udubo Lokuswelakala Kwemali Emabhanga eZimbabwe

Abantu abadinga imali emabhanga koBulawayo.

Izakhamizi zakoBulawayo zithi zikhathazekile ngokusilela kwemali emabhanga kanye lokungasebenzi kahle kohlelo lokuhlawulela indleko zabo ngomakhalekhukhwini olweEcocash. Abantu bathi sokulobukhohlakali obumangalisayo ekudingeni imali emabganga okwenza ukuthi abangelamali yokufumbathisa abayinika uzulu bengayitholi.

Inengi labantu bakoBulawayo lokhu lingenelisi ukuthola imali emabhanga, wona apha ikhulu lamadola kuphela, kuthi lemali kamakhalekhukhwini eyeEcocash ayisebenzi kahle osekutshiye inengi labantu lisebunzimeni.

Usomabhizimusi, uMnu. Mathew Sibanda, uthi lokhu sekuphazamisa inhlelo zakhe zokuqhuba ibhizimusi.

Bathwele nzima abantu abadinga imali emabhanga eZimbabwe.

Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Michael Ndiweni, laye uvumelana loSibanda esithi udubo lokusilela kwemali selungezelelwe yikungasebenzi kahle kwebulembu beEcocash.

UMnu. Thomas Sithole, omunye njalo ohlala koBulawayo, uthi ukungasebenzi kahle kweEcocash sekumdlele imali njalo kwamdalela ubunzima.

Ngesikhathi esethula imali entsha yelizwe ngeviki edluleyo, umphathintambo wezemali, uMnu. Mthuli Ncube, uthembise uzulu ukuba usezakwenelisa ukuthola amakhulu amathathu amadola emabhanga njalo udubo lokusilela kwemali seluzaphela.

Abenkampani kamakhalekhukhwini eyeECONET, eyiyo elohlelo lwemali lwebulenjini, bethule umbiko wokwazisa uzulu ukuba baphakathi kokulungisisa ukusebenza kuhle kwemitshina yemali yebulenjini ebingasebenzi ngemfanelo.

Your browser doesn’t support HTML5

Bayahlupheka Abantu Abadinga Imali Emabhanga