Bahlaba Umkhosi Abakunhlanganiso Ezizimeleyo Ngomthetho Obunjwayo Onika Umongameli Amandla Amakhulu

UMongameli Emmerson Mnangagwa

Inhlanganiso ezizimeleyo ezikumanyano weCrisis in Zimbabwe Coalition, sezifuna ukukhweza emthethwandaba udaba lokuguqulwa isisekelo sombusa welizwe zisithi umthetho obunjwayo obizwa ngokuthi yiConstitutional Amendement Bill (Number 2) ubisela ilizwe emuva njalo kunika umongameli amandla okwenza santando.

Inhlanganiso lezi ezingamatshumi amane lasithupha – 46 zithi kumele bonke abantu kwele Zimbabwe bengavumi ukuthi iBill le ibengumthetho ngoba yesula okunengi okumenyethwe kusisekelo sombuso welizwe.

Zithi iBill le inika umongameli amandla okukhetha abangena emadale omthethwandaba njalo yelule iminyaka yokuhlala esikhundleni kabahluleli bomthethwandaba.

Inhlanganiso lezi zithi akuqondanga lokhu ngoba umongameli ulakho ukwenza akufunayo emthethwandaba. Bakhonona njalo langokuthi phansi komthetho obunjwayo, kuzakwesulwa isiqa sesisekelo sombuso welizwe ebesikubela sobala ukuba umongameli uncintisa kukhetho elomuntu ozakuba ngumsekeli wakhe.

Inguquko elethwa yiBill leyi igoqela njalo ukwengezwa kwenani lamalunga esifazane abekelwa eceleni izikhundla edale lephalamende, (iproportional representation) lokunye.

UMnu. Marvelous Khumalo, isikhulumeli senhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition, uthi lumthetho ungaphasiswa edale leSenate kuzadala umonakalo omkhulu ngoba iziqondiso zawo zizabisela emuva intuthuko yonke emunyethwe yisisekelo sombuso welizwe esavotelwa nguzulu ngomnyaka ka2013.

“Amanye amalunga aweCrisis in Zimbabwe Coalition sebethatha indaba leyi besiye emadale ukuba sibone ukuba uzulu wonke weZimbabwe uyavumelana ukuba singaguquli isisekelo sethu mahlayana.”

Ingcwethi kwezombusazwe, uMnu. Nixon Nyikadzino, uthi kuqakathekile ukuba uzulu amise inguquko efuna ukulethwa kusisekelo sombuso.

“UMongameli ngumuntu othanda amandla, asikuboni kuyinto enhle ngoba uMongameli kakumelanga abe lamandla amanengi kakhulu. Kumele uzulu azame ukukumisa lokhu.”

Kodwa ingcwethi kwezemthetho lendaba zesisekelo sombuso, uSikhwicamfundo Lovemore Madhuku, uthi isisekelo sombuso weZimbabwe savela saphambaniseka silotshwa vele.

“Lokhu yikuqhubeka kohlelo lwezombusazwe esalobona kusukela ngomnyaka 1980. Ngo2013 sabona lokhu kuqhubeka ngokuvotelwa ngabantu ku referendum.”

Omele abatsha kubandla leZANU PF, uMnu. Mabutho Moyo, uthi ukuguqulwa kwesisekelo sombuso kulungile.

“Siyemukela iziqondiso lezi ngoba kuqakathekile ukuba abatsha labesifazane bephatheke kwezombusazwe. Kodwa lokhu abantu bengakukhangeli njengokubuyela emuva.”

Abomanyano oweCrisis in Zimbabwe Coalition bathi iziqondiso lezi zizakwenza ukuba umongameli abelamandla amanengi njalo zithi zizakwenza ukuba uzulu obhadala imithelo eye tax athwale nzima ngoba kuzakuba labameli abanengi edale le phalamende.

Iziqondiso lezi zidinga njalo ukuba abahluleli bemithethwandaba yaphezulu eyeHigh Court babe ngabaleminyaka edlula engamatshumi ayisikhombisa yokuzalwa.

Inhlanganiso lezi zithi zizasebenzisa indlela zonke ezingeneliswa ukuze kuvinjwe inguquko edinga ukwenziwa kusesekelo sombuso welizwe.