Zimbabwe: Sesilungele Ukungena Kuhlelo Lomkhambo oweACFTA

Umkhambo wamazwe awezwekazi leAfrica owe African Continental Free Trade Area - AfCFTA

IZimbabwe ithi isilungele ukuphatheka kuhlelo lwezokuthengisalana, lwenhlanganiso yeAfrican Union, olwe African Continental Free Trade Area (ACFTA), oluhlose ukubunjwa komkhambo owodwa wokuthengiselana phakathi kwamazwe awezwekazi leAfrica, ozakwenza kube lula ukuthengiselana impahla ngokukhululekileyo kungela mithelo eqanse kakhulu.

Lokhu kuphume emhlanganweni weNational Forum on African Continental Free Trade Area oqaleNgolweSithathu waphela NgoLwesine eHarare.

Umhlangano lo ungenwe yiziphathamandla zikahulumende kanye lezenhlanganiso eziqoqela oUnited Nations Economic Commission on Africa-UNECA, African Union Commission-AUC lezinye becebisana labosomabhizimusi belizweni ngendlela zokuqhutshwa kuhle kohlelo lokuthengiselan lolu olwe ACFTA.

Impumela yomhlangano izabhalwa ibe lugwalo oluzaqondisa ele Zimbabwe ngokuqhutshwa kohlelo lolu.

Uhlelo lwe ACFTA lusungulwe mhlaka 30 Nkwenkwezi kodwa iZimbabwe ibingakangeni kilo.

Unobhala wohlangothi lwezokuthengiselana lamanye amazwe umnumzana James Manzou uthe iZimbabwe isilungiselele ukuvula amasango ayo kubosomabhizimusi baseAfrica njalo inikeza amathuba amabhizimusi akuleli ukuthi lawo athengisele ezwekazi leAfrica ngokukhululekileyo.

“I Zimbabwe ikholwa ikuthi amathuba anikezwa yiContinental Free Trade Area ezwekazi leAfrica jikelele manengi ukwedlula inkinga ezikhona kuloluhlelo ngakho ke sesilungiselele ukuphatheka kuloluhlelo njenge lunga”

I CFTA ikhangelele ukuthi izamanyanisa abantu abant abedlula ibhiliyoni -1.2 billion, abeAfrica emkhambo munye kudale umsebenzi wokuthengiselana olesisindo samatrillion phose ayisikhombisa amadola- US$ 6.7 trillion ngomnyaka ka 2030.

Owake wakhokhela inhlanganiso emela abamafekitali eye Confederation of Zimbabwe Industries (CZI) umnumzana Sifelani Jabangwe uthe okuqakathekileyo yikuthi ilizwe lilungisise umnotho walo kuqala.

“Okwakhathesi sisazama ukulungisisa inotho yelizwe lethu ngakho ke ekukhulumisaneni labanye sicele ukuphiwa isikhathi sokuthi siqale silungisise inkinga esibhekane lazo. Lokhu kutsho ukuthi kufanele silungisise inotho yethu kuqala okuyikho esikwenzayo ukwenzela ukuthi esikhathini esilandelayo sibe sesilungiselele besesingena ke kuhlelo lolu.”

Kodwa ingcwethi kwezenotho zikhathazeke kakhulu ngesimo esikhona elizweni esesiphazamisa amankampani amanengi.

Lokhu zithi kulakho ukuthi kuphethe ngokugcwala kwempahla yakwamanye amazwe ezwekazi leAfrica elizweni kucine kusenza amankampani akuleli ebhidlike.

Umnumzana Pascal Madhiri oyingcwethi kwezenotho uthi okwakhathesi amankampani eZimbabwe ayehluleka ukulungisa impahla enele uzulu weZimbabwe ngoba inengi lawo lilokhu lisebenzisa imitshina esigugile.

“Ngokubona kwami iContinental Free Trade Area abafuna ukuyisungula leyi angiboni ukuthi izasebenza ngoba iZimbabwe yona ayila industry eyokuthi ingenelisa ukuthi ithengisele amanye amazwe impahla eziyabe zilungiswe lapha elizweni so kuzakuba lohlupho ngoba ilizwe lizakuba lithenga izinto ezivela kwamanye amazwe kodwa lona lingathengiseli phandle ukuze lithole imali yakwamanye amazwe. Singakhangela amankampani amanengi avalwa, oCold Storage Commission, labo Zisco Steel vele amankampani alapha vele aphansi so angiboni kusebenza”

Kodwa umnumzana Brian Nkiwane oyintathelizindaba uthi isimo sombusazwe laso silakho ukuxotsha labo abayabe befuna ukuthenga lokuthengiselana labe Zimbabwe.

“Okwakhathesi singakhangela ukuthi isimo sezakhiwo zalaphaeZimbabwe, ezihlanganisela imigwaqo yezimota, eyezitimela lenkundla yendizamitshina isimo esikhona asisoze sisekele ukuthengiselana lokudlelana phakathi kwamazwe eAfrica njalo singakhangela ezombusazwe ukuthi amalungelo oluntu lapha eZimbabwe alokhu ehlukuluzwa, abantu bebotshwa, abanye betshaywa befakwa ezintolongweni konke lokhu kuphambanisa ukuthengiselana labanye bekhululekile”

Ingcwethi zezokuthengiselana zithi ezinye zezinkinga okumele zilungisiswe ngeziqoqela ukuqondiswa kwemithetho ekhona elizweni ethelisa labo abafisa ukuzothengisela khona.

Abanye bathi kulusizi ukuthi uhulumende useqalisa ukuqondisa leyo mithetho kathesi ngesikhathi amanye amazwe aseqedile ukwenza lokho emalungiselweni okuqala kohlelo lolu.

Your browser doesn’t support HTML5

Udaba lomkhambo wamazwe aweAfrica siluphiwa nguGibson Bhebhe