Inkulumo kaJulius Malema Ngabantu Bokuza Isitshiye Abadabuka eZimbabwe Bethithibele

UMnu. Julius Malema, umkhokheli webandla leEconomic Freedom Fighters Party (EFF) REUTERS/Marius Bosch

AbeZimbabwe asebehlala kwele South Africa bathi sebephilela evalweni ngokwesaba ukuthi bangahlaselwa loba ukulahlekelwa yimisebenzi njengoba zisanda inkuthazo zokuthi bakhitshwe emisebenzini.

Esethula inkulumo yokubonga uzulu wesabelo saKwazulu Natal ngokuvotela ibandla lakhe umkhokheli weEconomic Freedom Fighters, uMnu. Julius Malema, utshiye inengi lezizalwane zeZimbabwe zithithibele.

UMalema obesaziwa kakhulu ngokulwela ukuvikelwa kwezizalwane zakwamanye amazwe ezikweleSouth Africa, uthe sekuyisikhathi sokuthi indawo eziqatshe abakwamanye amazwe abanengi zethekelelwe.

“Sikhangelele ukuthi zonke indawo zokudlela kuqatshwe izizalwane zakweleSouth Africa ezinengi.”

Inengi lezizalwane zeZimbabwe zithi lokhu kuyabethusa ngoba kusazakala ukuthi lezi indawo yizo ezilabeZimbabwe abanengi. Abanye bathi kuba sobala ukuthi abakwamanye amazwe abasemukelwa. Bakhona abanye kutsho ukuthi amabandla ezombusazwe asezimisele ukusebenzisa ixenophobia njengomkhankaso wokuzitholela amavoti ekhethweni luka 2024.

Kusukela eleSouth Africa lilungiselela ukhetho oluqhutshwe ngo Lwezi ziqhubeka zisanda izehlakalo lenkulumo ezikhombisa ukungemukeleki kwezizalwane zakwamanye amazwe kungakhathalekile ukuthi ziselizweni ngokusemthethweni kumbe hatshi.

Lo ngumkhokheli webandla le Patriotic Alliance umnumnzana Gayton McKenzie ekhuluma ngesikhathi ibandla lakhe likhankasela ukhetho.

“Loba uselizweni ngokusemthethweni nxa ozokwenza lathi sisenelisa ukukwenza hamba kini.”

Le yinkulumo yomkhokheli webandla leAction SA, uMnu. Herman Mashaba eyethule ngesikhathi samalungiselelo okhetho.

“Sifuna amapholisa awamadolobho lawo abelamandla okubopha abangene elizweni kungelamvumo.”

Isizalwane seZimbabwe njalo eyisikhulumeli sebandla leThe Patriotic Front, uMnu. Mxolisi Ncube, uthi eminyakeni edlulileyo inkulumo ezifana lalezi yizo eziqubule ixenophobia enkulu yedlula lemphefumulo yabantu.

“Nxa abantu okufanele ukuthi ngabe yibo abakhokhela umphakathi sebeyibo abaphuma phambili bekhuluma izinto ezingekho zinhle ngabantu bokuza. Benza impilo yabantu bokuza ibe sengcupheni. Kungakho sesibona amabandla lenhlanganiso ezakhelwe phezu kwenzondo yabantu bokuza.”

Abanye bathi okubakhathaza kakhulu yikuthi lokhu kwenzeka ngesikhathi lapho selokhu kuqale lonyaka ugatsha lwendaba zasekhaya kwele South Africa lusungule umkhankaso omkhulu wokuvimba izizalwane zeZimbabwe ezizama ukungena kweleSouth Africa ngokungekho emthethweni. Lokhu sekukhokhelele ekubotshweni kwezinkulungwane zabantu. Lokhu kwenzeka futhi ngesikhathi uhulumende weSouth Africa ememezele ukuthi amapermit eyephiwe izizalwane zeZimbabwe ezedlula amakhulu amabili ezaziselizweni ngokungekho emthethweni asesuliwe.

Kodwake emazwini awethulele abezindaba isiphathamandla sehofisi yomeli weZimbabwe unkosikazi Melody Chaurura uthi umuthi yikuhlonipha imithetho yakweleSouth Africa ngoikugcweleyo.

“Sikhuthaza zonke izizalwane zeZimbabwe ukuthi zingene kweleSouth Africa ngendlea ezisemthethweni.

Lezi izehlakalo, inkulumo lezenzo sezitshiye inengi lezizalwane zeZimbabwe zingazi uthi ziphephile yini kumbe zisaselayo imisebenzi.