ZLHR 2014 Symposium on HIV:Asimanyane Empini Yelungelo Labaphila Legcikwane

ZLHR

Abangene umhlangano wensuku ezimbili owe Zimbabwe Lawyers Human Rights - ZLHR 2014 Symposium on HIV, Human Rights and the Law, bakhankasela umanyano kudaba lokulwela ilungelo labaphila legciwane kanye lengculaza kungakhathalekile ukuba ngabasiphi isigaba sempilo okubalisa abaphila ngokuthengisa imizimba, izitabane, abaphila lobugoga, abantwana kanye lasebeluphele. Intathelizindaba yethu uMavis Gama usethulela loludaba ngokugcweleyo.

Kuvunyelenze njalo kulomhlangano ukuba kumele uhulumende akhunjuzwe sikhathi sonke ukuba aveze obala ukusetshenziswa kwenotho yelizwe njalo azilandele ngokugcweleyo izivumelwano angena kizo ikakhulu kukhangelwa udaba lwegciwane lengculaza.

Okhokhela iqula labakhankasela phezu kwelungelo labaphila legciwane, enhlanganisweni ye Aids and Rights Alliance of Southern Africa – ARASA unkosazana Lynette Mabote,yena oyisizalwane sakwele Swaziland kodwa esebenza ese South Africa, utshele lumhlangano ukuthi isimanga yikuba ohulumende bezwekazi le Africa balomkhuba wokukhalaza ngokusilela kwemali yokusebenzisa kunhlelo zempilakahle endaweni yokulungisisa isiqokoqela salenkinga, okuyindlela ezisetshenziswa ukuqhuba leyo misebenzi.

Lokhu kugcizelelwe ngoze emele inhlanganiso ye Treatment Action Campaign yakwele South Africa umnumzana Mziwethu Faku otshele lumhlangano ukuba kumqoka ukuba uzulu we Africa athathe inyathelo lokulungisisa okusilelayo, akhankasela ukuba khona kwemithetho enikeza amandla ukutshutshisa amalungelo abaphila legciwane.

Ngesikhathi esethula umbiko wakhe, oze emele uhulumende weZimbabwe kulomhlangano, umqondisi wohlangothi olubona ngendaba eziphathelene legciwane lengculaza kanye lomkhuhlane wofuba u Dr Owen Mugurungi utshengise ukukhathazeka phezu kokwanda kwegciwane kwabathetheneyo lezithandani ikakhulu kwabesifazane. Uthi u Mugurungi lanxa inanai lilokhe liphansi kulabo abayizitabane kanye labaphila ngokuthengisa imizimba ukuziphilisa, sikhona isidingo sokuba zibe khona inhlelo ezihlelelwa lawo maqembu abekade etshiywa phandle sikhathi sonke.

Wathi kunje isimo sokutholakala kwegciwane lengculaza siveza ukuba isilinganiso esikhulu sesitholakala esigabeni sako Bulawayo kuthi ese Mashonaland West sona sile silinganiso esiphansi.

Kodwa lokhu kwemukelwe ngendlela ezehlukeneyo ikakhulu yinkokheli engamalunga edale lephalamende ebikulomhlangano emmela isigaba seMandebeleni.

Ummeli wesigaba sempumalanga yakoBulawayo edale lephalamende,ngaphansi kwebandla le MDC elikhokhelwa ngumnumzana Morgan Tsvangirai, unkosikazi Thabitha Khumalo, uthi kunengi okubangela leso simo okugoqela ukusilela kwemnisebenzi kanye lempi athi uhulumende uhlezi elayo ebantwini baleso sigaba kusukela ngesikhathi se Gukurahundi.

Uthi uMaKhumalo ukukhalaza kukahulumende ethi akalayo imali yokuthuthukisa inhlelo ezenza impilo kazulu ibe ngcono kuyikucatsha ngomunwe ngoba imbangela enkulu kuyikungasetshgenziswa ngendlela kwenotho yelizwe ithaphuzwa nje ngabalutshwana.

Okhokhela isigaba seMaNdebeleni enhlanganisweni ye Zimbabwe Lawyers for Human Right umnumzana Lizwe Jamela utshele iStudio Seven ukuba kumqoka ukuba inhlanganiso sizebenzele ndawonye zikhulume ngalizwi linye ukuze zifezeke izinqumo eziphume emhlanganeni lo owenziwe phansi kwesihloko esithi “Taking Stock,Taking Action for an improved national aids response”.

Uthi u Jamela kumele uhulumende angakhethi qembu okufana lezitabane, abaphila ngokuthengisa imizimba, lapho ehlela inhlelo zakhe zokulwisana lokusabalala kwegciwane lengculaza.

Abangene lumhlangano bagoqela abenhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu kunhlangothi ezehlukeneyo zempilo, iziphathamandla zikahulumende kugatsha lwezempilakahle, kanye labaphila legciwane.

Bezikhona njalo inhlanganiso ezimela amaqembu ahlezi ekhohlakala sikhathi sonke okufana labaphila lobugoga, abantwana, asebekhululi kanye labakhankasela amalungelo alabo abaphila legciwane.