Abatshayeli bemota ezinkulu ezama trucks abavela kwamanye amazwe abedlula eZimbabwe sebezathenga amafutha ephethulo besebenzisa imali yakwamanye amazwe, egoqela amaRands akwe South Africa kumbe amadollar eMelika emizameni yokuqeda ukusilela kwemali yaphandle kwelizwe.
Lokhu kukhulunywe nguSibalukhulu webhanga elikhulu lesizwe ele Reserve Bank of Zimbabwe, uMnu. John Mangudya, ngoMvulo eHarare esethula umbiko weMonetary Policy. Abatshayeli laba babikwa besebelomkhuba wokuntshintsha imali yabo emsikeni omnyama ukwenzela ukuthi ibe nengi.
Idolobho leBeitbridge kuviki ephelileyo licine seliphelelwe ngamafutha ezimota kubangelwa ngabahambi abavela kwele South Africa abakade bethenga kuleli ngenxa yokuwa kwentengo yama bond notes nxa sebentshintshe amaRandi abo emsikeni omnyama.
UMangudya uthe lokhu kuzamele kuphele ngenxa yokuthi ilizwe lizacina liphelelwe ngamafutha njengoba lihlezi lingela mali yakweMelika yokuthi lenelise ukuqhubeka liwathenga, wona eqedwa ngabatshayeli bakwamanye amazwe.
Umphathintambo wogatsha lwezenotho uMnumzana Mthuli Ncube ugcizelele ukuqakatheka kokuthi ilizwe lilondoloze imali yakwamanye amazwe eselizweni.
Ekhuluma kulowo mhlangano, uMnumzana Ncube uthe ugatsha lwakhe lusebenza ndawonye lebhanga elikhulu ele RBZ sebevule amabhuku ama accounts azagcina imali yakwamanye amazwe atshiyane lalawo azalondoloza imali yakuleli eyama bond notes.
Uthe lokhu kukhangelelwe ukuthi kuzakhuthaza abantu ukuthi begcine imali emabhanga bengesabi ukuthi leyo mali yaphandle ingahlanganiswa leyamabond notes. Ngalokho, imali yama bond notes izahlala ikhona elizweni kodwa abantu sokumele babe lama account emali yakwamanye amazwe lemali yakuleli okuveza sobala ukuthi udubo lwemali lusasekhona okwesikhathi eside.
Kusenjalo uMnumzana Mthuli Ncube usedilize iboard yenhlanganiso ebona ngemithelo elizweni eye ZIMRA esithi lokhu kuzaletha ukusebenza kahle kwaleyo nhlanganiso.
Inhlanganiso yeZIMRA idume ngokukhweza imithelo yayo ngendlela esilimaze amabhizimusi amanengi elizweni njalo ubuqili lokungasetshenziswa kuhle kwaleyo imali sekulethe ukuthandabuza kukazulu kundlela leyi nhlanganiso isebenza ngayo.
Ukuhlaziya ukuthi imizamo le ingaphathisa ukuqeda uhlupho lokusilela kwemali oluselizweni, sixoxe loMnu. Walter Nsununguli Mbongolwane, ingcwethi ecubungula ezombusazwe.