amalinks wokungena

Breaking News

Kwenziwa Umhlangano Wokuqoqa Ibudget Yomnyako Ozayo koBulawayo


Umnu. Mthuli Ncube
Umnu. Mthuli Ncube

Umphathintambo wogatsha lwemali uProfessor Mthuli Ncube uthi usenikeze imvumo yokuthengwa lula, kwamanye amazwe kwemphahla esetshenziswa ngabesifazana nxa besesikhathini eyamaSanitary wear kungela mbandalo yemithelo weduty.

Lokhu kuphume emhlanganweni wokuthapha imbono kazulu lapho kuqoqwa uluhlu lwendleko kahulumende, ibudget yomnyaka ozayo koBulawayo phansi kwendikimba ethi “Enhancing efforts towards stabilizing the macro economic environment for inclusive socio-economic development”.

Okuthokozise omama yinkulumo kampathintambo wezemali uProfessor Mthuli Ncube lapho ephendula imibuzo evele kubomama ngemizamo eqondane lokutholiswa imphahla yokusebenzisa besesikhathini eyamaSanitary wear.

U Ncube uphendule ethi usekufake ehlelweni lwakhe ukuthi limphahla ingabhadaliswa umthlo weDuty ekungeneni elizweni

Umphathintambo wogatsha lwendaba zabesifazana, uNkosikazi Sithembiso Nyoni uthi lbalemukela ngenjabulo lelinyathela.

“Lapha sikhuluma ngamaSanitary Pads kuyinto eyenzakalayo kumele sikuSupporte. Abanye basebenzisa amaphepha, amalembu lezinye izinto. Lomama uFirst lady sekhulume ngakho njalo seke waqatsha enye iFactory ukuthi iqhube loluhlelo,” kutsho uNyoni.

UNkosikazi Priscilla Misihayirambwi-Mushonga oselesikhathi elwisa ngelungelo labesifazana leli, laye uthi uyakujabulela kodwa waphanga wathi kunengi okusamele kwenziwe ukuze kufezeke.

“Ngithabile ngoba siqalise ukukhuluma ngalindaba ngo2000, eyesanitary wear, engikuthabelayo yikuthi uHulumende sebonile ukuthi nxa sikhuluma ngesanitary wear kufanele ayifake kuBudget. Kodwa ke okumele sikukhangele khathesi yikuthi nxa sikhuluma ngZerio rating siyabe sisithini, siyabe sikhipha iDuty njalo nxa uHulumende sekhipha ezikolweni, imali ayikhiphayo iyabe isincane. Lathi silabangane abayabe befuna ukusinceda, kodwa bekunzima ukuthi basincedise,” kutsho u Misihayirambwi-Mushonga.

UNkosikazi Mildred Dube onguSenator uphathe udaba lokuphungulwa kwemithelo yamankampani aqatsha abantu abaphila lobugoga.

“Nxa uminister of Finance engayilandela imbono leyana that means uhulumende wethu uzaphakama. Thina sizwe ukuthi imbono leyana izamisa ezomnotho, ukuthi iCompany bayiphe okunye ukuthi ingaTekswa kuzayenza ukuthi abantwana bethu beqatshwe,” kutsho uDube.

Elinye ilunga lephalamende uNkosikazi Meliwe Phuthi uthi okuqakathekileyo yikuthi uHulumende avule amafekithali abantu bathole imisebenzi.

“Ngibonengani singabantu singazithuthukisa ngokuthi sithole indawo zokulima njalo sithole okokusebenzisa kuselesikhathi. Abambayo labo bengaphiwa okokusebenzisa kuseselesikhathi. UHulumende kenze kube lula kulaba abafuna ukufaka imali yabo njalo engabaover charge amalungisise amaPolicies akhe,” kutsho uPhuthi.

Inengi labakade besemhlanganweni lo belikhuthaza ukuthi iBond Note lihle liyekele ukusetshenziswa ngoba kuyilo elidala inkinga ezinengi elizweni. Kodwake usibalukhulu webhanga elikhulu lelizwe ele Reserve Bank of Zimbabwe uDr John Mangudya uthi yena iBond note aliyindawo njalo lilokhe lilingana ledola leMelika.

Uqhubeke ethi uhlupho elizweni akusilo iBond note kodwa kuyikuthi kulemihlobo yemali eminengi elizweni esebantwini njalo abantu baqhubeka befuna ukuthenga njalo nje. Uthi nxa abantu bengafunda ukuzithinta ekuthengeni kulakho ukwehlisa umthwalo kuHulumende.

Engena edabeni lwezimota zamalunga edale Professor Ncube uthe lokho kuzenzakala ngesikhathi njalo kuzabonakala uhlelo olufaneleyo ukuthi bezithole lezimota. Amalunga edale abathe wona imota ayazifuna ngoba ziqakathekile ekuqhubeni umsebenzi wabo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:14 0:00

XS
SM
MD
LG