amalinks wokungena

Breaking News

Izolo Amasotsha Abengabangane Lozulu, Namhla Asebonakala Njengezitha


Ibutho le ZNA limanyene lozulu.
Ibutho le ZNA limanyene lozulu.

NgoLwesine bekulilanga lapho abakubutho abahlasela izindlu zabaphathintambo bakahulumende kaMongameli Robert Mugabe nyakenye, kwadutshulwa izindlu zika Mnu. Jonathan Moyo lo Mnu Kasukuwere.

IStudio Seven ixoxe lezizalwane zeZimbabwe eziveze imibono ehlukeneyo ngokusebenza kwebutho lesizwe kuhlanganisa lokubulawa kwabantu ngemva kokungena ezitaladeni okwenziwa libutho lapho kutshengisela abantu eHarare mhlaka 1 Ncwabakazi wonalo umnyaka.

Ngomnyaka odluleyo abebutho bahluthunele owayengumongameli, uMnu. Robert Mugabe intambo zombuso ngaphansi kohlelo abalunika isihloko esithi Operation Restore Legacy bethembisa ukulungisa ezomnotho welizwe lezombusazwe. Kodwa uzulu usekhala ngalokho ethi isimo elizweni sesisibi ukwedlula izolo.

Ngemva kokhetho kulindwe impumela ngelanga lakuqala likaNgcwabakazi ibutho licalwa ngokudubula abantu ababetshengisela esigodlweni kwafa abantu abayisikhombisa.

Kodwa inkokheli yebutho iyakulandula lokhu isithi abadubulayo ngabantukazana kumbe abasekeli bebandla leMDC.

Lokhu sekubangele ukuba uzulu akhulume kubi ngebutho, ikakhulu emhlubulweni weMaNdebeleni leNkabazwe, lapho ibutho elaphatheka ekubulaleni abantu ababengahlomanga ngombhuqazwe weGukurahundi.

UMongameli weMRP. uMnu Mqondisi Moyo uthi kuyadanisa ukuba inkokheli zebutho ziyalandula ukuba babulala abantu.

“Kuyadanisa ukuba inkokheli zebutho seziphika into eyabonwa ngumhlaba ibutho lidubula abantu, kukhombisa ukuba ilizwe likhokhelwa ngoguluva njalo lombutho lo ukhokhelwa ngabantu abalamanga abangeke bavikela isizwe ezitheni,” kutsho uMoyo.

Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Njabulo Ngwenya uvumelane loMoyo ethi ilizwe lilebutho eligangileyo.

"Sabakhuza abantu besekela ibutho sibatshela ukuba ligangile esasikutsho kuliqiniso nanku babulele abantu simangele umuntu ebesimthemba uValerio Sibanda eseqamba amanga ayangisayo ibutho liyasimangalisa kodwa thina besisazi ukuthi alikho qotho lelibutho," kutsho uNgwenya.

UNkosikazi Sehliselo Ndebele uthe ibutho laseZimbabwe balibona njengababulali.

“Ibutho laseZimbabwe thina silibona njengebutho elibulalayo njalo elihlukemeza abantu lokhu sikubone behluthunela uMugabe umbuso, sibabona njengababulali njalo abantu abazosihlukumeza," kutsho uNdebele.

UMnu Mfanelo Sibanda uthe kusukela ilizwe lithatha uzibuse ibutho bayalesaba ngoba bangababulali.

“Ibutho ngapha koMthwakazi kusukela ngo1980 siyalesaba sihle sibaleke singababona beqgoke izembatho zabo sibabona njengababulalali," kutsho uSibanda.

UNkosikazi Sibongile Banda uchaze ukuba ibutho kalizange libelihle kibo njalo lilembali embi ikakhulu ngombhuqazwe weGukurahundi.

“Ibutho kalizange libelihle kithi, balembali embi nanko sibazi baphatheka kumbhuqazwe weGukurahundi, sebehluthunele uMuabe umbuso, babulala abanye abantu esigodlweni njalo lezembatho zabo kithi kazilambali enhle siyamangala ukuba abanye khona beqaqabuka bekubona lamhlanje thina siphila lakho," kutsho uBanda.

Inkulungwane zabantu zangena ezitaladeni zajabula zimanyene lamasotsha, abanye beqabutsha amabutho la, ngemva kokususwa kukamongameli Robert Mugabe.

Kodwa namhla amabutho la asebonakala njengezitha.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:06 0:00

XS
SM
MD
LG