amalinks wokungena

Breaking News

Indlala Isisdla Ubhedu Esigabeni seMatabeleland South


Amabele asetshile lanxa izulu selisina.
Amabele asetshile lanxa izulu selisina.

Indlala ezansi yemaNdebeleni iyasabalala osekudale ukuthi ezinye izakhamizi zilalele ngendlala. Ukungani kuhle kwezulu sekutshiye inkulungwane zabantu balesisigaba bebhekane lendlala embi kakhulu lumnyaka.

Ukuqonga kwentengo yempahla ezitolo lakho sekulethe ubunzima kuzakhamizi ngoba zehluleka ukuthenga ezitolo ngonxa yokuthi azila mali ngoba kungasayamukelwa imali yohlobo lwamabond notes kulesi sigaba.

UNkosazana Andile Dube oweMapate uthi sebethwele amagabha avuzayo.

“Ungakhangela kakhulu amaprice yezinto yiyo asithelela ulaka ngoba ungakhangela kawasafananai lasekuqaleni, ungakhangela imitshova ayisagadeki, isinkwa kasisathengeki uzezwa kuthiwa sifuna amarands , okusizwisa ubuhlungu yikuthi thina vele elizweni asilayao amarand kodwa uzezwa kuthiwa ayafuneka.Esikucelayo yikuthi ngabe bayasidingela ama organisations silethela ukudla,” kutsho uDube.

UHulumende sequme inani labantu abakade bethola umumbu osekudale ukuthi inani lalabo ababhekane lendlala liqonge.

UMnu Edgar Ncube oweSimbuka uthi lokhu kuyamangalisa ngoba uMongameli Emmerson Mnangagwa eke wakhuluma phambilini ukuthi umumbu mnengi kakhulu njalo akulamuntu ozabulawa yindlala.

“Kubuyile ifood programme yenaleyo abantu bezothola ukudla but kulabantu abangu 14 abakade bequnywa per village so ngizibuza khona yikuthi nxa kuthwa ukudla kunengi abantu endaweni yokuthi bangezelelwe njengoba isimo sinje bona bayaqunywa.Ngilomama omncane osesigabeni seGungwe ngumuntu ogulayo ngumuntu okade esehlelweni lonalolu lokuthula umumbu otholwa yizigoga lezalukazi kodwa to my surprise ukhitshiywe engumuntu ongasakwanisiyo,” kutsho uNcube.

UMnu Lifa Dlomo oweMagwe oleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisikhombisa lanhlanu ngomunye walabo abakhalela uncedo lokudla oluvela kuhulumende.

Kutsho uDlomo: “Umumo womnotho usithwalise nzima ngapha emakhaya, indlala iyasibulala, ezitolo akusabambeki asikwazi ukuthi sizakudlani izulu alikho, salima sekufile angazi ukuthi angasincedisa angenele kancane.”

Omunye okhala ngendlala nguNkosikazi Thandiwe Sibanda oweSitezi othi inkokheli zelizwe kumele zithathe amanyathelo ngendlala ehlasele uzulu nemaphandleni.

“Siyadubeka, asilalutho lokudla njengobna izulu kade lingani yonke into akula ezitolo akuthengeki asidli lutho siyadubeka, amakhosi ethu kazame ukuthi asinike okudliwayo siyadubeka abalungisisi sibili siyadubeka,” kutsho uSibanda.

IZulu liqale ukuna ngamandla kuliviki kodwa amabele ebevele setshile kukanti inengi lezakhamizi kalizange lisalima kulandela ukungani kuhle kwezulu kusukela nyakenye.

UNkosazana Nobuhle Nyathi oweMawane uthi abakulimileyo akusoze kwenela.

Kutsho uNyathi: “Izulu siyalibona sibili linengi kodwa into ekhona thina abanye asilimanga lento zokulima asila sasi qhatsha qhatsha manje kathesi ukuthi siqhatshe futhi lezindima kwatshabut lezi ezinye kungconywana sizadobha sidle sibili labozitshebo ombhuya khonokho kukhona kodwa amafutha ayadula ezitolo kathengeki lisisize ukuthi intengo yamafutha ngabe iyayehla labodobi ukuthi sifake ezitshebeni.”

Nyakenye uhulumende ubike ukuthi abantu abedlula izigidi ezimbili kuleli 2,4mil bazafuna uncedo lokudla kodwa lelinani lilakho ukuba seliqongile okwamanje.

UNkosazana Julieth Nkiwane ngumqondisi wenhlanganiso esebenzelana labomama bemaphandleni eyeWomen Development Association of Zimbabwe iWodaz njalo uthi kakholwa ukuthi uhulumende uyalwazi udubo lwendlala esamakhaya.

“Abant indlela asebephila ngayo ekuseni bayazidlela ilambazi labo abanengi lingela tshukela , abanye futhi balobunzima bokuthola yona impuphu abantu bayalamba.Siyabonga izulu selinile abantu bayaquntha idelele,bayaquntha olude izinto zikhwele kakhulu angila shuwa ukuthi kulomuntu okwaziyo ukuthi emakhaya kwenzakalani - emakhaya abantu bayahlupheka,” kutsho uNkiwane.

Kusenjalo kolunye udaba umbalisikazi owaxotshwa ngabazali esikolo seLumene Primary esetheswa umlandu wokufundisa abantwana ukukhonza usatane kubikwa seyaliswe ukuqala umsebenzi kwesinye isikolo edolobheni leGwanda lapho akade sokuthwe ayekhona ngabogatsha lwezemfundo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:42 0:00

XS
SM
MD
LG