amalinks wokungena

Breaking News

Abesifazane Basola Indlela Equtshwa Ngayo Ezamabhizimusi Ezibancindizelayo


Abesifazane bethakazelela usuku lwabo NgoLwesihlanu.
Abesifazane bethakazelela usuku lwabo NgoLwesihlanu.

Ngesikhathi abesifazane emhlabeni jikelele bethakazelela usuku lwe International Women’s Day, abesifazana beZimbabwe bathi indlela okusaqhutshwa ngayo ezomnotho lezamabhizimusi eZimbabwe ziqhubeka zisenza kube nzima ukuthi abesifazana bathole amathuba afana lawabesilisa.

Lilanga njalo elinanzwa ngomama beZimbabwe abasendaweni ezitshiyeneyo. Inengi labeZimbabwe lithi bayathokoza ngesihloko salonyaka esithi ‘Balance for Better’ ngoba sikhuthaza ukulingana kwamathuba okuyinto engekho ngitsho lakancane kwezomnotho lezamabhizimusi eZimbabwe.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso ye Zim Imbokodo unkosazana Victress Mathuthu uthi bakhathazeke kakhulu njengabomama ukuthi makukhangelwa inengi labakhokhela ingatsha zikahulumende zokuthuthukisa ezomnotho ngobaba. Kantike uthi labakhokhela amabhizimusi amakhulu inengi labo ngabesilisa okudala imbuzo yokuthi kambe kungabe omama kabanelisi ukwenza lokho na.

“Sibukelwa phansi ngabesilisa siphinde sibukelane phansi sodwa. Umuntu nxa engaba lomsebenzi ake sithi ufuna ukubazelwa ulutho, kusuka kubelula ukuthi akhethe inkampani ebazayo ekhokhelwa ngowesilisa ngenxa yokuthi umsebenzi wokubaza wenziwa ngowesilisa. Whatever okungenziwa ngabesilisa kwezamabhizimisi, labesifazana bayakwazi ukukwenza lokho futhi mhlawumbe kangcono kulabantu besilisa,” kutsho uMathuthu.

Leyinto egcizelelwa ngomunye weZimbabwe njalo, umgcinisihlalo wenhlanganiso yaBalobi bakithi unkosazana Mercy Mvundla. UMaMvundla uthi, indlela okuqhutshwa ngayo ezomnotho yileya eyakudala eyokuthi obaba yibo abasebenza ngamahloka lemikhonto omama kuthiwe bayebaphekela emkulwini.

“Kusalabo baba abanengi kakhulu abangakakuvumi ukuthi bangaphathwa ngomama. Abangakakuvumi ukuthi umkhonomi lathi singawuphatha, abangakakuvumi ukuthi singaphatha amabhizinisi siyenze loba yini sibakhokhelele. Umuntu ongumama I believe unamandla kakhulu, waphiwa inhliziyo ende inhliziyo yokubekezela,” kutsho uMvundla.

Abanengi basola amabandla ezombusazwe eZimbabwe besithi ungakhangela kwamakhulu izihlalo eziphezulu zonke ziphethwe ngabesilisa.

Bakhala njalo ngokuthi akekho kulezi inkokheli olesibindi sokuqala umkhankaso wokuthi eZimbabwe kuke kuzanywe umongameli wesifazana njengoba sekusobala ukuthi abesilisa sebehlulekile.

Umlobi weZimbabwe unkosazana Olivia Mahwaya Sibanda uthi kufanele ilizwe lonke lisukume lilwisane lomkhuba wokuncindezelwa kwabomama.

“Ohulumende labaphethe amabhizimusi azimele wodwa kufanele bakuvume njalo basiphe ithuba ukuthi lathi sime sitshikilisane labesilisa ekwakheni amabhizimusi azamisa njalo athuthukise umhlaba wonke jikelele. Asingeniswe kuzinhlelo zonke ngitsho lekubeni ngabomongameli belizwe,” kutsho uSibanda.

Abanye bathi esikhathini esinengi nxa abesifazana bedinga ukuzithuthukisa, kudingeka baze babelane ucansi lowesilisa ukuze bafinyelele ezikhundleni eziphezulu. Le yinto imbongi uObed Dube ayiphikisayo esithi omama kufanele baphathwe njengamaqanda.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:18 0:00

XS
SM
MD
LG