amalinks wokungena

Breaking News

Izikolo Zivulwa Abemaphandleni Besithi Indlala Isisidla Ubhedu


Gwanda School Children
Gwanda School Children

Izakhamizi zemaphandleni zikhala ngokuqonga kwembhadalo yesikolo ngesikhathi zibhekane lendlala kukanti kolunye udaba oluphathelane lezemaphandleni inkomo sezisengozini yokucuba ngoba amadlelo setshabalala.

Izikolo ziyavulwa ngoLwesibili oluzayo njalo inengi labazali seliqalile ukulungisela abantwababo ukuze babuyele esikolo bayeqala ithemu lesibili.

Kodwa ukuqonga kwentengo yempahla yesikolo ebalisisa ingwalo zokubhalela kanye lezigqoko amawunifomu selitshiye inengi labazali litshaywa ngamakhanda.

Imbiko esiyitholileyo lamhlanje iveza ukuthi bebebanengi abantu emgceleni weBeit Bridge abakade becapha belubhekise eMusina kweleSouth Africa inengi lisiyadingela abafundi impahla zesikolo ngoba zingasabambeki kuleli.

UNkosikazi Rebecca Ncube oweMawane phansi kweNduna uNhlamba uthi izikolo zithi zifuna imali esandleni lapho izikolo zivulwa ngoLwesibili kodwa abalayo.

Kutsho uNcube: “Lapha sithwele ubunzima obunye obumangalisayo , izikolo ziyavulwa nje asila lalamali asila lani abantwana kuthwe babuye bephethe imali ezandleni manje vele asilayo imali leyo asikwazi ukuthi sizabaphathisani ezandleni kuthwa obuye engelayo uyaxotshwa manje asikwazi ukuthi imali leyo sizayithatha ngaphi lendlala lendla asizange sivuthise ngitsho kasitholanga lona ijodo asila.”

Omunye njalo umzali , uNkosikazi Siphathisiwe Nkala oweSilikwe yena olomntwana ozabhala uFomu Four lonyaka ukhala ngokuqonga kwembhadalo yesikolo ischool fees kanye lengwalo zokubhalela.

“ISchool fees zakhona zikhwelile kunzima okunye okumangalisayo ngapha lenkomo intengo ziyehlile liyahambisa eGwanda imali yakhona ukuthi uyithole kubenzima nxa uthe wayathengisa inkomo leyo , ukudla kwenkomo akusekho ngitsho lamanzi kasekho lonyaka sivele asikwazi ukuthi sizaqonda ngaphi ngabo abantwana ngoba besikhangelele enkomeni lezo lazo akucaci ngapha amabhuku lawo akhwelile ibhuku elilodwa i32-pages yi$2 ipen $1,” kutsho uNkala.

UMnu. Gabriel Moyo oyisakhamuzi seMawane uthi sebehlalele evalweni besesabela ukuthi inkomo zabo zizacuba.UMoyo uthi sekuthwe basuse inkomo zabo emlageni.

“Izifuyo azilamanzi azila kudla kutshengisela ukuthi lonyaka ukuthi zifike August ziphila siyabe sesihlinze sahlinza ngoba lemapulazini lapho okumele ziyekudla khona amakhiwa adla ubhedu , so bathe abantu bakhiphe inkomo zabo khonangale esithembele khona kuboCold Storage khonangale sebevala amanzi umuntu owazi ukuthi ulenkomo zakhe khonangale kusiyafika yonaleyi iweekend kumele bonke abantu sebekhiphile inkomo zabo,” kutsho uMoyo.

UMoyo uthi labo babhekane lendlala enkulu njalo izakhamizi lokhu zingakatholi umumbu ovela kuhulumende lonyaka osekutshiye inengi lihlaselwe yindlala embi.

“Kunzima langapha indlala ihlasele abantu bayalamba akula uhulumende wathi abantu babhaliswe ngoJanuary kuze kube lalamuhla abantu lokhu bengakatholi ukudla kuthwa amabizo alahleka bhalisani kutsha asazi ngoMay bazawathola yini esesingasakwazi ukuthi kuyini okuthatha indawo okutsho ukuthi sonke lezifuyo zethu siyafa,” kutsho uMoyo.

UMnu. Ntabayensimbi Mkhwananzi uthi indlala ekhona elizweni yidalwa yikuthi uzulu kasalandeli amasiko akhe.Uthi kuyadingeka ukuthi kuhlalwe kusiyacelwa izulu eNjelele njengalokhu obekusenzakala ekadeni.

“Indlala le esiyibonayo kufanele abantu bayikhulise iNjelele bahambe bayekhuluma khonale eNjelele siyayibona imimoya yonke le yezulu elinganiyo , izulu leli ayisikho ukuthi alikho likhona kodwa lingahamba liyekhuluma eNjelele alisoze liwaswele amanzi yokunatha madoda ngoba amanzi la kumele anathwe yini, anathwe yinkomo konke lezinyamazana lezinyoka ezisegangeni azifanelanga zincitshwe ngendaba yethu iNjelele kufanele iyekhulunyiswa badala bami loba kungathw ayiClimate Change leyo kasingazake siliswele izulu lokuphila kuyonale iZimbabwe le,” kutsho uMkhwananzi.

Ingcwethi kwezenkomo kugatsha lukahulumende olweLivestock production and development eZansi yemaNdebeleni sezikhuthaze abafuyi benkomo ukuthi bathengise ezinye bathenge ukudla kwenkomo ukuze bengalahlekelwa.

Bathi amadlelo aseleyo ngeke esenela inkomo ezifika ingxenye yesigidi ezikulumhlubulo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:54 0:00

XS
SM
MD
LG