amalinks wokungena

Breaking News

UBiti Uthi uMongameli Mnangagwa Ulakho Ukugenqulwa Embusweni Libutho njengoMugabe


Umsekeli kamkhokheli weMDC uMnu Tendai Biti uthi uMongameli Emmerson Mnangagwa ulakho ukuhluthunelwa intambo zombuso ngamasotsha ngendlela uMnu Robert Mugabe agenqulwa ngayo nxa engaphuthumanga walungisisa umnotho welizwe oqhubeka ubhidlika.

UMnu Biti ukhulume amazwi la eseWashington DC eMelika izolo kumbuthano wokwethula ugwalo lwakhe alulobe labanye abathathu abagoqela owake waba nguMongameli weleNigeria uMnu Olusegun Obasanjo olulesihloko esithi “Democracy Works: Turning Politics to Africa’s Advantage.”

Ugwalo lolu luhlaziya ukuqakatheka kombuso okhululekileyo kuntuthuko yezwekazi leAfrica njalo uBiti loObasanjo balubhale bebambisane lomlobi waseSouth Africa uMnu Greg Mills loMnu Jeffrey Herbst, ongumlobi wakweleMelika.

UBiti uthe ukufuthelana okukhona eZimbabwe phezu kokonakala komnotho kungabangela ukuthi uMnangagwa agenqulwe libutho ngoba ukhanya esehluleka ukulungisisa indubo ezihlupha uzulu kumbe ezitshaya indiva nje.

Lanxa ugatsha lweZimbabwe National statistics Agency lusithi isilinganiso sokukhwela kwentengo yokudla lempahla etshiyeneyo ezitolo, i-inflation, sesikhuphuke safika ku97, 85 percent, uBiti uthi i-inflation kudala yafika ku500 percent.

Uchaze eleZimbabwe njengelinye lamazwe ezwekazi leAfrica abuswa ngontando kayiphikiswa ndawonye laboDRC lamanye amazwe alokhu ebuswa ngamabandla alwa impi yenkululeko.

Wengeze wathi ikusasa lezwekazi leAfrica libuvilibana kundaba zombuso wentando kazulu ngoba umbuso woncindezelo ukhanya udlondlobala hatshi emazweni eAfrica kuphela kodwa emhlabeni wonke jikele.

UMnu Biti uthe ukuze umbuso okhululekileyo ugxile eZimbabwe lakwamanye amazwe omhlaba, kulesidingo sokuthi ohulumende bahloniphe amalungelo oluntu kanye lemithetho yabo egoqela isisekelo sombuso kumbe iconstitution.

Ebuzwa ngomunye obesemhlanganweni lo ukuthi abasakhulayo bona balomlandu bani ekuqiniseni umbuso wentango kazulu, uBiti uthe inkulu indima abamele bayidlale.

Wengeze wathi ukuze abasakhulayo laba babambe iqhaza elikhulu kundaba zentuthuko yamazwe abo, kumele ohulumende babo bagxilise inhlelo zenotho ezizabaphathisa baphakame bame ngezinyawo.

Ekhuluma laye emhlanganweni lo, uMnu Mills uthe ucwaningo abalwenzayo ngesikhathi beloba lolugwalo lwaveza ukuthi abantu bamazwe eAfrica obafika kusilinganiso sokungamatshumi phose ayisikhombisa ekhulwini, 66 percent bafuna umbuso okhululekileyo, idemocracy.

Wengeze wathi esikhathini esinengi lapho okuba lokudlelezela kukhetho, ubuqili obunengi benziwa ukhetho lungakenziwa, kuthi mzukwana welanga kube yikuvala abantu nje amehlo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:03 0:00
XS
SM
MD
LG