Inhlanganiso ephathisa amazwe omhlaba ngemali, eye International Monetary Fund ithi amacebo okuvuselela umnotho welizwe akaMnu. Mthuli Ncube yiwo asefake ilizwe ebunzimeni osobubangele ukuqonga kwentengo ezitolo lokwehla kwesisindo semali.
Lokhu kuza ngemva kokuqonga kwenntengo ezitolo osekufike kusibanga esifana lesomnyaka ka 2008 lapho intengo ekhuphuka ezitolo umuntu esendwendweni yokubhadala.
Kwamanye amabhutsha inyama eyisisindo se kg elilodwa isithengwa ngemali edlula iholo lezinye izisebenzi $300.
Kuthi intengo yamafutha ezimota isingehlala ikhwela phose maviki wonke okwenza intengo yenye impahla ezitolo laye ikhuphuke.
Umfundisi Ray Motsi wesonto ye Baptist Church uthi okunye okwenza kubenzima yikuthi amazwe aphetsheya ayephathisa ilizwe ngoncedo lokudla kawasaphathisi njengakudala osekutshiye abantu abanengi besendlaleni.
Omunye umama wakoBulawayo, uNkosikazi Duduzile Nyathi, uthi intengo isikhwela okungaqondakaliyo.
Ingcwethi ecubungula ezomnotho welizwe, uMnu. Masimba Kuchera uthi okungaba kubangela ukukhwela mahlayana kwentengo yikuthi ilizwe alila okunengi okungathengiselwa amanye amazwe ukuze kulethele ilizwe imali yakwamanye amazwe, iforegin currency.
Ukuqonga kwentengo sokubangele ukuthi okunye ukudla okufana lesinkwa kungasatholakali lula.