amalinks wokungena

Breaking News

Esigabeni seMidlands Lakho Bakhala Ngokutshabalala Kwamadamu Agoqela eleMangwizi leleMalisa


Amanye amadamu kudala adabuka kwasala imifula lezifudlana lapho izifuyo esezinatha khona emithonjeni
Amanye amadamu kudala adabuka kwasala imifula lezifudlana lapho izifuyo esezinatha khona emithonjeni

Kuhlandla lesithathu lokugqibeleka lokudubuka kwamadamu namhlanje siseNkabazwe, eMidlands.

Siqale ngedamu leMangwizi eZhombe; izakhamizi zithi lelidamu selilesikhathi ladubuka kwasala okulichibi lapho inkomo ezinengi ezifela khona ngemva kokubanjelwa edakeni zizama ukunatha.

Nansi isakhamuzi: “Lelidamu seladabuka, lithe selidabukile layekelwa. Khathesi selihlume utsheni ibhuma seligcwele phakathi akuselamanzi akuselani. Inkomo nxa zingena khonapho ziyabanjelwa edakeni.”

Manengi amadamu asetshabalele eMatabeleland laseMidlands uzulu lezifuyo zakhe kanye lenyamazana zendle basala besilela ngamanzi.

Umphathintambo wezemali uMnu Mthuli Ncube, esethula ibudget yakhe yomnyaka ozayo wathembisa ukuthi ngo2020 uhulumende uzaqakathekisa ukuvuselela amadamu lezikolo phansi kohlelo lweWater Supply and Sanitation (Wash).

Uhlelo lokuvuselela amadamu lwaphiwa i$205 million kwathi olwezinye inhlelo zamanzi ezifana lezikotsho lwaphiwa$113 million.

Kodwa isakhamuzi seMazebe, eMidlands uMnu Greater Vodloza Sibanda uthi bazakholwa sokwenzakele ngoba nanku elabo idamu selileminyaka lagqibeleka kodwa lingalungiswa.

“Isimo sedamu elikhulu elakoMalisa eMazebe koChief malisa sibi kakhulu ngoba idamu leli seligqibelekile alisela ngitsho amanzi,” kutsho uSibanda.

USibanda uthe indawo ebeziphila kulelidamu ezifana layo iMalisa, iMakoronga, iMbombela, Esidikidikini, iLuvumba leHolanda sezithwele nzima ngodaba lwamanzi njalo uthi abanye sebenathisa izifuyo emithonjeni.

(File Picture) Amadamu amanengi elizwe kasabambi manzi ngoba esegqibelekile. Amanye kudala adubuka.
(File Picture) Amadamu amanengi elizwe kasabambi manzi ngoba esegqibelekile. Amanye kudala adubuka.

Sehle sisuke eNkabazwe siqonde enyakatho yeMandebeleni lapho esike safika khona izolo.

Nansi isakhamuzi seTsholotsho. “Siledamu lapha eGotsho ngaphansi kwenduna uMagama. Lagqibeleka idamu leli ngakho sithwele nzima.”

Abogatsha lukahulumende olubona ngokugejwa kwamadamu olweZimbabwe National Water Authority (Zinwa), bathi bayakwazi ukuthi amadamu amanengi eMatabeleland laseMidlands adinga ukuvuselelwa.

“Silenhlelo zokuvuselela amadamu athile eMatabeleland. Kulelinye idamu elihle kakhulu elisezansi yePlumtree kuzoba lelinye njalo elisenyakatho yedolobho lakoBulawayo, kodwa lalo angilikhumbuli ibizo,” kutsho umanjinela weZinwa uMnu Peter Makwarimba.

“Kulamadamu njalo esijonge ukuwalungisa kodwa i-budget yethu kwakuyi$2 million kuphela. Amanye ayebiza ingxenye yemillion ukuwalungisa. Kodwa imali yokuwalungisa yayinengi ukwedlula ibudget yethu.”

UMakwarimba ukhulume njalo ngodaba lwedamu leMabhongane elaziwa njalo ngokuthi Maitengwe Dam.

Ngensuku zalo idamu leMabhongane lalilikhulu amanzi egcwele endaweni engama-kilometer angu9.
Ngensuku zalo idamu leMabhongane lalilikhulu amanzi egcwele endaweni engama-kilometer angu9.

Uthe babelemali engange$2million yokulungisa amadamu amahlanu eMatabeleland kodwa inkampani eyayibize intengo ephansi yokulungisa iMabhongane yayifuna ukuhlawulwa i$9 million.

Kodwa uthi uzulu weBulilima West lakweziye indawo ezilamadamu adinga ukuvuselelwa kumele ahlale etshutshisa uhulumende ukuze adinge imali.

“Idamu leMaitengwe lelana lidamu elihle kakhulu. Abantu bakuleyondawo kumele bahlale bekhumbuza uhulumende besebenzisa umeli wabo wedale lephalamende ukuthi idamu lelana kumele lilungiswe,” kutsho uEngineer Makwarimba.

“Kungaba lomkhankaso ovela ebantwini, lathi kuyasisiza njengeZinwa nxa sesikhulumisana lohulumende. Kumele bakhankase ukuthi uhulumende ahlele imali yokulungisa idamu labo.

“Ngitsho labantu abahlala ezansi kwePlumtree lapho okulelinye idamu, konke laleli elinye idamu elisenyakatho yakoBulawayo, eNyamayendlovu. Kumele labo bakhuthaze uhulumende ukuthi ahlele imali ngoba indawo yabo yomile, ngakho badinga amanzi.”

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:03 0:00

Bathi amanzi yimpilo; kusasa sisezansi yeMandebeleni eGwanda lapho esizaqhubeka khona ngohlelo sikhangela isimo samadamu kulowomango. Lithiye indlebe.

XS
SM
MD
LG