amalinks wokungena

Breaking News

Ezemaphandleni: Abanye Sebesidla Inhlanyelo Abayiphiwe Nguhulumende eGwanda Ngenxa Yendlala


Ezinye izakhamizi zibikwa sezisidla inhlanyelo eziyiphiwe nguhulumende ngenxa yendlala.
Ezinye izakhamizi zibikwa sezisidla inhlanyelo eziyiphiwe nguhulumende ngenxa yendlala.

Izakhamizi enyakatho lasezansi yeMandebeleni zithi sezehlelwe yibuyanga obumangalisayo kulandela ukufa kwenkomo ezedlula inkulungwane ezingamatshumi amabili lanye, 21,000 ezabelweni zombili ngenxa yendlala lonyaka.

Izimuli ezinengi eMatabeleland ziphila ngokuthengisa izifuyo, ikakhulu inkomo, zihlawulele njalo lendleko zabantwana esikolo.

Kodwa indlala yalonyaka ithanyele imihlambi izibaya zavalwa emizini eminengi. Inengi lithi kalisela lokokulimisa.

Ugatsha lukahulumende olubona ngezokulima lezokufuya olweAgritex luthi eMatabeleland North laseMatabeleland South sokufe inkomo ezizinkulungwane ezingamatshumi amabili lanye, lamakhulu amane, 21,400.

Agcwele Ndawana Yonke Amanqe Esidla Inkomo Ezifileyo eGwanda
please wait

No media source currently available

0:00 0:00:12 0:00

Isiphathamandla salolugatsha uMnu Mkhunjulelwa Ndlovu uthi isabelo seMatabeleland South sodwa sifelwe zinkomo eziphose zifike kunkulungwane ezilitshumi lasithupha, 16,000.

Wengeze wathi kubalulekile ukuthi izakhamizi zithathe amanyathelo okulondoloza inkomo zazo eziseleyo ukuze zingatshabalali.

“Silenkomo ezingu-15,600 ezifileyo ngoba akuzange kube lezulu elihle ukuthi kube lamanzi ayeneleyo. Sesikhuthaza ukuthi kuhlanyelwe utshani bezifuyo lokulondoloza amaganga ethu ukuze kube lokudla okweneleyo kwezifuyo,” uMnu Ndlovu utshele iStudio 7.

“Izifuyo eziseleyo singazilondoloza sizigcine lama-irrigation lawa akhona ancedise ukuthi utshani obuphakathi sibuvune bungakawomi kuseselemisoco eyeneleyo ukuthi inkomo zidle ziyakheke umzimba.”

zakhamizi ezinengi zithi ukufelwa zinkomo lokhu kuzitshiye zingabayanga. Omunye wezakhamizi lezi, uMnu Johnson Dube, ohlala eMalitlou, eGwanda South, uthi sekuleminyaka wacina ukubona indlala enje.

“Kufa inkomo, kufe imbuzi, kufe lamadonki ayiyo alimayo inkakhayi zakhona zinengi siyabutha sitshise ufice amakhanka sedlile okunye sekubolile akulanto enhle,” kutsho uDube.

Izakhamizi zithwele amasaka okudla ezikwabelwe phansi kohlelo lokusiza abalambayo.
Izakhamizi zithwele amasaka okudla ezikwabelwe phansi kohlelo lokusiza abalambayo.

Isakhamusi seSengezane uMnu Mandla Maseko uthi laye okunje kakaze akubone.

“Inkomo ziphelile, ziyathi ziswela utshani zibe seziswela lamanzi,” kuthso uMaseko. Ku-dry season zimele zithole amanzi eduzane, kodwa bezihamba imango emude engaba ngamakhilomitha alitshumi zidinga amadlelo zidinga amanzi. Ziphelile inkomo futhi iganga lonke leli liyanuka.”

Amazwi akhe asekelwe ngukhansila kaWard 1 eMatshetsheni uMnu. Standford Nkala othi izakhamizi zilahlekelwe kakhulu lonyaka.

“Inkomo zicubile okunye okumangalisayo phose ngingathi i-half kumbe ngithi okungadlula lapho, zicubile egangeni lapha akuhambeki ngamathambo wodwa. Abantu balahlekelwe okunye okumangalisayo,” kutsho uMnu Nkala.

Ngaphandle ngokufelwa yizifuyo, inengi lithi selithwele gadalala ngendlala njalo abanye babikwa sebesidla inhlanyelo abayiphiwe nguhulumende.

Indlala esilayo iyesabeka, abanye sebedle inhlanyelo esayiholiswayo yenaleyana bayicholisile ngenxa yendlala hatshi ukuzenzisa asila ngitsho lamanzi, izikotsho zifile siyahawula bakithi, uhulumende akhulume athi sengithe impuphu ayiyehle uthi uyafika ufice vele akwehlanga,” kutsho isakhamuzi seMasholomoshe uNkosikazi Priscilla Sithembile Nyoni.

Izakhamizi zeMawane Zihola Amabele Asuka Kuhulumende
please wait

No media source currently available

0:00 0:00:22 0:00

UNkosikazi Siphathisiwe Nkala ohlala eSilikwe laye ukhala ngephango: “Umnyaka ka2019 awuzange waba muhle ikakhulu thina izakhamizi zeGwanda bekule drought engayenziyo besingela manzi, singela kudla.”

UMnu Methembe Ndlovu, isakhamuzi seMawane uthi abanye basizwa luhlelo lukahulumende lokuholisa amabele loba nje lungeneli.

“Uhlelo luhle sibili ngoba luyancedisa lanxa kuthola abanye luyanceida ngoba kulabanye abengenelisiyo ukuthenga impuphu so luhle ukuthi nxa lungangezelelwa lungabaluhle luyaphathisa kakhulu,” kutsho uNdlovu.

Inengi eMandebeleni laseMidlands lithi ukutshabalala kwamadamu kubangele ukuthi indlala ihlasele ngamandla lonyaka ngoba kungelamanzi.

Ngakho lithi uhuumende kumele avuselele amadamu amanengi ukuze izifuyo zibe lamanzi lanxa kulendlala.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:24 0:00

XS
SM
MD
LG