amalinks wokungena

Breaking News

Inhlanganiso yeWFP Isiqalisile Ukuthuthela Ukudla eGwanda


WFP food aid
WFP food aid

Inhlanganiso ephathisa abalambayo eyeWorld Food Programme WFP, ibambisane leyeAfricare Zimbabwe, ziqale ngoLwesihlanu ukuthuthela ukudla edolobheni leGwanda okuzadluliselwa emaphandleni lapho inengi elikhala khona ngendlala.

Lokhu kuza ngesikhathi izakhamizi zikhala ngokuthi uncedo oluvela kuhulumende alweneli.

Ukudla lokhu, okugoqela amabele, indumba kanye lenyawuthi kuzakwabelwa njalo abaswelayo emadolobheni asezansi yeMandebeleni.

UKhansila kaWard 13 eNtepe UMnu Miclas Ndlovu uthi izakhamizi sezikulindele ngamehlo abomvu lokhu kudla.

“Izakhamizi sezilindele khona ukuthi kuzodilivelwa; bengibona sibili kufanele inhlanganiso ezizimele zodwa nga ziyanxuswa sibili abantu basizakale,” kutsho uNdlovu.

Imota Le Ichitha Ukudla Okuzaphiwa Abalambayo yiWFP eGwanda
please wait

No media source currently available

0:00 0:00:17 0:00

Inengi alilimanga nyakenye lalonyaka ngenxa yokusilela kwezulu kanti abalimileyo lonyaka sebelahlekelwe lithemba lesivuno esihle ngoba izilimo zabo sezitshile.

Isakhamuzi seMagedleni eGwanda North uNkosikazi Julia Ndlovu uthi bayaludinga uncedo lokudla ngokuphangisa.

“Sesibona ingathi kuyavuka, kumbe sizakudla kumbe asisoze sidle asisakwazi. Besicela ukuthi uhulumende asincedise sibili ngokudla ngoba ukudla lakho sekudula akusabambeki,” kutsho uMaNdlovu ekhuluma leStudio 7.

USobhuku weNtalale UMnu. Trust Sebata uthi ukudla abakuthola phansi kohlelo lukahulumende akweneli. Ngakho uthi kubalulekile ukuthi inhlanganiso ezizimeleyo zincedise.

“ISocial Welfare yiyo ezamayo ukuthi abantu bazuze ukudla but abanye abaholi, kukhanya indlala inkulu kakhulu lapha okokuthi asikwazi vele ukuthi sizaphetha ngani,” kuchasise uSebata.

IWFP ithi abantu bakuleli abedlula izigidi eziyisikhombisa 7, 7 million abasemaphandleni lasemadolobheni badinga ukusizwa ngokudla lonyaka.

Ukudla okwabelwa abalambayo yiWFP kugoqela impuphu, induma kanye lamafutha okuphekisa.
Ukudla okwabelwa abalambayo yiWFP kugoqela impuphu, induma kanye lamafutha okuphekisa.

Uzulu wemaNdebeleni uthi uhulumende kumele akhe amadamu amakhulu njalo alondoloze lawo akhona ukuze izakhamizi zilime ngokuthelezela zithole ukudla ngesikhathi sendlala.

UKhansila kaWard 17 eFumukwe UMnu Ephraim John Nyathi uvumelane lalumbono. Kodwa uthi okuhluphayo yikuthi uhulumende kalamali.

“Kuqakathekile sibili ukuthi sibe ledamu elikhulu elibamba amanzi kodwa nxa ukhangele umumo welizwe you don’t need to be told ukuthi kuyini okwenzakalayo, uyabona ukuthi kunzima ukugebha idamu,” nguNyathi lowo.

USikomitshi weGwanda uNkosikazi Kelibone Ndou yena uthi udubo lwamanzi bazaluphatha njengodaba olumqoka bengathola imali eyabelwa izabelo zelizwe nguhulumende phansi kohlelo lweDevolution Fund.

Ukwakhiwa kwedamu elikhulu eleTuli-Manyange elikhangelelwe ukuqeda udubo lwamanzi eGwanda South njalo livuselele indawo zokulima ngokuthelezela kusamile okwamanje.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:24 0:00

XS
SM
MD
LG