amalinks wokungena

Breaking News

Abaphila Lesimo Sejwabu Elingena Ilanga eseAlbinism Bakhala Ngokuswela Amafutha Okugcoba


Abaphila ngesimo se albinisim.
Abaphila ngesimo se albinisim.

Abaphila lesimo sejwabu elingena ilanga eseAlbinism bathi ayikho inguquko empilweni yabo ngoba naku inengi labo llokhu lisehluleka ukufinyelela ukuthenga amafutha okumele bawasebenzise kungenxa yomumo womnotho ongamanga kuhle okwenza bengenelisi intengo yawo.

U Nkosazana Gwenlister Mushonga okhokhela inhlanganiso yabaphila lesimo sejwabu lesi, eye Alive Albinism Initiative uthi noma sebeleminyaka leminyaka belwela amalungelo abaphila leAlbinism isimo lokhe sizifananela lalapho ebe sikhona iminyaka emine kumbe emihlanu edluleyo osokufaka impilakahle yabo engozini.

“Inyanga Inye ngainye kumbe phakathi kwenyanga ezimbili silahlekelwa ngumuntu ole Albinism ngenxa ye sifo semvunguzane esihlasela ijwabu labo I skin cancer ngoba bengazi ukuzivikela ngokiswela ulwazi le mali izilonda zize zikhule ziphazamise umzimba wabo,” kutsho uMushunga.

Uthi abantu abaphila le Albinism balamafutha abamele behlale belawo bewasebenzisa ukuzivikela emalangabini awelanga eliyilona isitha sabo esikhulu ngaphandle kokukhangelelwa phansi nguzulu.

Unkosazana Gamuchirai Uzande ophila lalesisimo uthi inkinga yikuthi amafutha akhona sibili kodwa intengo yawo kayifinyelelelwa ngabanengi.

“Amafutha akhona aya dula sibili .Ungakhangela ama futha la abiza I mali efika kumbe ukwedlula ku makhulu amathathu 300 dollars okuyimbodlela okuncane okungatsholutho , pho umuntu osemaphandleni njengomzekeliso angawenelisa na ona edingakala ukuba uwasebenzise nsuku zonke?” kubuza uZande.

UMn. Petro Kamacho olwela amalungelo abale Albinism eloba izingwalo uthi lasemizini esihleli kiyo kulodubo lokubandlulula abale albinism okuyinto emele iphele.Uthi impendulo kunkinga zabo yikubasekela ukuba beziphilise benelise ukuzigcina.

“Kuyadingakala ukuthi abantu abanje bephathiswe ngendlela engenza ukuba bezinakekele ikakhulu ukusungula ama self help projects angabahlanganisa ndawonye bethole inzuzo beziholise benelise ukuthenga lamafutha abo ngoba bengabantu afana nje labanye abantu abenelisa ukuzisebenzela,” kutsho uKamacho.

Asenelisanga ukubamba umphathintambo obona ngezokunakekelwa kwabantu kodwa uhulumende uthi usekulolongeni umthetho ovumeza ukuba amafutha adingakala ngabantu abale Albinism enelise ukungena elizweni kungela mbadalo yomthelo owe duty ukuze lentengo yawo ibe nganeno lapho isithengiswa emavinkilini athengisa imithi eyamaPharmacy.

Inhlolisiso enziwe ngabenhlanganiso eye Alive Albinism Initiative iveza ukuba phakathi kwabantwana abazinkulungwane ezine ezikolo eZimbabwe, oyedwa utholakala ele Albinism njalo leli nani lisengezelelela ikakhulu ezikolo ezisemaphandleni.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:00 0:00


XS
SM
MD
LG