amalinks wokungena

Breaking News

Amankampani Aphathisa Abafelweyo Awasathathi Izidumbu Ezindlini Ngokwesaba Igcikwane leCoronavirus


Kwamanye amaze igcikwane leCoronavirus livikelwa ngempahla enje.
Kwamanye amaze igcikwane leCoronavirus livikelwa ngempahla enje.

Amankampani ancedisa abantu bengafelwa asephatha zonke izidumbu zabantu njengababulewe ligcikwane le Coronavirus okutsho ukuthi abasemukeli izidumbu.

Lokhu sekudale ukuba kumiswe ukuphiwa amabhasi, kanye lokuzothatha isidumbu, uma umufi ebhubhele ngekhaya ngaphandle kokuba abezempilakahle sebehlolille ukuba ubulewe yini njalo sebekhuthaze uzulu ukuba bangcwabe masinya izidumbu kungakedluli amahola angamatshumi amabili lane.

UMnu. Effort Ncube ongunobhala we National Consumer Rights Association (NACORA) uthi abantu bazahlangana lobunzima obukhulu ngoba inengi lizacina lizigcinela izidumbu okwamalanga amanengi ngoba kusweleke abantu abangazozithatha.

“Kuzaba nzima kakhulu ebantwini beZimbabwe ngenxa yobuyanga obungaka. Abantu bazabe sebeyithethe ngaphi imali ukuthi kungcwatshwe ngosuku olulodwa umuntu ngabe setshonile. Bazayithatha ngaphi imali yokubiza owezempilo ongazohlola ukuthi umufi ubulewe yini. Kuzakutsho ukuthi izikhathi ezinengi, isidumbu sizahlala endlini usuku lonke ngoba kusweleke abangazomthatha, impilo yakhona izakuba nzima,” kutsho uNcube.

Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Talent Zondo uthi ubona kungaqondanga ukuba wonke umuntu osedlulile aphathwe njengomuntu obulewe ligcikwane le Covid-19.

“Sengileminyaka engabe idlula 6 ngibhadala every month koNyaradzo kodwa lamuhla uma uyavuka sekuthwa uma sufelwe sekumele uzenzele konke, subiselwa imali yakho. Sekufana lokuthi ngabe ngangizigcinela imali le. Mina ngibona lokhu kungekho fair kithi,” kutsho uZondo.

UMnu. Melusi Ndlovu ongumhlali wakoBulawayo uthi amankampani okumele ancedise abantu bengafelwa akumelanga aphe umlandu wonke kumuli zabafelweyo ngoba kungayisikho abakuvumelanayo ekuqaleni.

“Esikubonayo kutshengisela ukuthi ama systems la abesenza ngabomo ukuthi baphuze ukunika abantu incwadi zokungcwaba. Kufanele ukuthi nga kwakuvele kusenzakala kudala ukuthi abantu baphiwe amaphepha masinyane kungela kuthi babanjelelwa yikuthi udokotela kakho, lokhu lalokhuyana. Nxa sikhangela lokhu okwama funeral parlor ngibona kuyinto e unfair ebantwini abayibo abakhupha izimali. Kufanele ukuthi kube lalapha abantu abahlangana khona, hatshi ukuthi iParlor iphosele wonke umsebenzi ebantwini ngoba kukhona ababekuvumelene ekuqaliseni,” kutsho uNdlovu.

Unkosikazi Beauty Ncube obhujelweyo izolo uthi baphakathi kobuhlungu obukhulu, sebeze besebenzisa indlela zakudala ezokugcina umufi ngekhaya ngoba beswele ukuthi bamuse ngaphi.

“Kubuhlungu kakhulu, khathesi sibuthene ngekhaya sesize sabeka itshebetshebe sathela lamanzi ukuthi sifake umufi engonakali ngapha sisagiimisa ukuthi engaze wawonakala.

Kuhlungu kakhulu, nga kulezinye indlela abazenzayo ukuthi lanxa bengasiniki itransport basigcinele umuntu wethu okwensuku zonezo. Esikufunayo yikuthi sincediswe umthwalo ube lula ngoba imali sibhadalile sikhangelele ukuthola usizo,” kutsho uNcube.

Unkosikazi Comfort Nare ukhanye evumelana lesinqumo esithethwe ngamankampani ancedisa abafelweyo esithi bekufanele ukuthi inyathelo leli lithathwe ukuze kumiswe ukumemetheka kwegcikwane le Coronavirus.

UNare uthi: “Nxa kungabe kusenziwa izinto njenge njayelo kutsho ukuthi umufi uyadlua ezandleni ezinengi, abantu abanengi bangathola igcikwane leli nxa kuyikuthi umufi ebulewe ligcikwane leli. Ngibona engani ukuthi abantu babekwe masinya kulinyathelo eliqondileyo, yebo kambe kukhanya kunzima kodwa bekufanele ukuthi kusonalesi isikhathi esifitshane lapho sizama ukuthi simise igcikwane leli.”

Inkampani ye Nyaradzo encedisa abafelweyo ikhiphe umbiko isazisa uzulu ukuthi amanyathelo la bawathethe ukuze bazivikele kugcikwane ke Coronavirus.

Babuye baxwayisa uzulu ukuba uma sekube lomonakalo, umuntu engagcinwa isikhathi eside aphangiswe abekwe kungakaze kudlule ilanga elilodwa.

XS
SM
MD
LG