amalinks wokungena

Breaking News

Imali Ethunyelwa Ivela Kwamanye Amazwe Ayisatholakali Lula Emabhanga


Imali
Imali

Uzulu koBulawayo ukhala ngodubo lokusilela kwemali ethunyelwa ivela kwamanye amazwe osekudala ukuthi avukele emabhanga abanye sebelala endwendweni zamabhanga okubangela ubusela lokumemetheka kwegcikwane le coronavirus.

Abanye bathi bayathatha insuku ezifika phose iviki yonke besiyadinga imali abayabe beyithunyelwe.

Kuthi abafuna ukwenza imali bayalala endwendweni besebebhadalisa abafuna indawo zabo.

UMnunzana Dumisani Mpofu oyisakhamuzi seNkulumane uthi balokudana okukhulu ngalokhu ethandabuza ukuthi imali le iswelakala njani emabhanga?

“Silokudana okukhulu ngomumo okhona elizweni ukuthi ilizwe lethu alithuthuki njani. Inengi lethu alisebenzi sisigcinwe ngabantu abahlala ngaphandle kwelizwe, isimanga imali abayithumelayo uyatshitsha iviki lonke kuthiwa ayikho okuyikho okwenzakalayo kuyini. Uhulumende aluba uyalungisa lawa maphutha ngoba eqinisweni akula Covid ezaphela abantu betshona beyabuka edolobheni bedinga imali njalo umuntu nxa elambile angenza noma yini ukuze aphile kodwa lokhu yingabomo sibili ukuthi silanjiswe abantu befihla imali,” kutsho uMpofu. Unkosikazi Sanele Sibanda uthi lokhu kwenziwa ngabomo ngoba imali igcwele phandle kubosiphatheleni.

"Kulobunzima obukhulu elizweni lethu ngoba I corruption yiyo esebenzayo kunzakala njani ukuthi imali iswelakale ebank igcwale egwaqweni eqinisweni uhulumende kumele ikunanzelele khonokho. I bond ligcwele egwaqweni lezinye bona bayithethe ngaphi thina siswela encane eyokugada. Osiphatheleni laba abagcwele egwaqweni yibo ababulele ilizwe kodwa siyakwazi ukuthi kukhona okwenzakalayo okumele kulungisiswe ,” kutsho uSibanda.

Umnunzana Mkhokheli Ndlovu osakhulayo uthi ukusebenzisa amakhadi emabhanga kuyadla kakhulu imali.

“lndaba yecash ibuhlungu ngoba uyabe uvuke ngo4 usithi ayadinga imali but imali yakhona uhlale ungayitholanga. Kuyabe kumele ube usenza okokuswipe khonapha kuyadla imali enengi, ngabe I government iyenza kube lecash emabank ukwenzela ukuthi abantu beyithole imali ngesikhathi abafuna ngaso,” kutsho uNdlovu.

Umnumzana Effort Ncube umqondisi we National Consumer Rights Association (NACORA) uthi uhulumende akalandlela yokulungisa lokhu ngoba isikhathi sesiside.

“Ukuswelakala kwemali emabank kufake abantu abanengi enkingeni selokhe kwasuka eminyakeni edlulileyo abantu bayavukela besiya emabank baphenduke bengelayo imali baquma ebusuku abanye balala khona emalayinini bayesuka bengelayo imali, bengela kudla kwabantwana bengelayo itransport. Uhulumende kuyacaca ukuthi kuyamehlula akala ndlela yokukulungisa uyakhuluma nje ngomlomo kodwa abantu bayaqhubeka bephakathi kohlupho kuyadingeka ukuthi kuthathwe amanyathela awezepolitika lawezemnotho ukuba kulungiswe lokho ngokuba kuzalwa yibubi kwezombusaswe yikwehluleka kuka hulumendr okudala khonokho,” kutsho uNcube.

Imizamo yokukhulumisana labebhanga elikhulu eleReserve Bank of Zimbabwe yehlule ngoba isikhulumeli sebhanga besisemhlanganweni.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:18 0:00


XS
SM
MD
LG