amalinks wokungena

Breaking News

Abangezlazithupha Bakhala Ngokuthi Abasoze Bahlatshwe Ijekiseni ye Covid 19


Umjovo we Covid 19.
Umjovo we Covid 19.

Kubhubhe abantu abangamatshumi amabili ko Bulawayo bebulawa yi covid 19, kuthi elizweni lonke jikelele kwabhubha abafika phose amatshumi ayisithupha, 68.

Ugatsha lwezempilakahle luthi inani elababanjwe igcikwane le coronavirus elizweni jikelele ledlule inkulungwane ezintathu 3 110 okulinani ebelingakaze libonakale selokhu leligcikwane laqhamukayo.

Njengensukwini isabelo esikhokhelayo ngese Mashonaland asebehlatshiwe ijekiseni ye covid 19 sebehahabela isigidi esisodwa, 988 746.

Abantu abangelazithupha zokuzalwa ngezizatho ezitshiyeneyo, ikakhulu labo abasebenza emapulazini lasemigodini lapho okwenjiwa khona amatshe aligugu bathi bakhathazekile ngoba belakho ukwehluleka ukuhlatshwa ijekizeni yeCovid-19.

Umuntu nxa ehlatshwa lijekiseni kumele aveze isithupha sakhe ukuze kwazakale ukuthi ungubani njalo kufakwe imininingwana yakhe kugwalo lwasebehlatshiwe.

Kodwa inhlanganiso yeAmnesty International ithi eZimbabwe kulabantu abedlula inkulungwane ezingamakhulu amathathu, 300,000 abangelazo izithupha.

Abanye babo ngabalabazali labokhokho ababuya kuleli kudala bezodinga imisebenzi bevela emazweni afana leMalawi, iMozambique lamanye.

Abakhulume lalumsakazo eLions Den esigabeni seMashonaland West kanye labasebenza bucwadlana lalindawo epulazini lakoNathan, bathi lanxa befisa ukuba bahlatshwe, kababoni lokho kusenzakala ngoba izithupha zokuzalwa abalazo.

Omunye wabo kungosakhulayo uMnu George Chasara, yena oleminyaka engamatshumi amabili lambili, 22, ongelazo incwadi zokuzalwa.

“Ngiyafisa ukuthi ngihlatshwe kodwa inkinga kangilaso isithupha, kumele umuntu ube laso ukuze uhlatshwe. Kudinga ukuthi umuntu abe lesithupha, sizwa kuthiwa ungake uhlatshwe ma ungela sithupha. Kubuhlungu kakhulu lokho. ”

UNkosikazi Thokozani Magenga, yena oyisakhamuzi Lions Den, uthi banengi ababhekane laloludubo ikakhulu emapulazini lasemamayini.

“Healthwise, umuntu wakhona uyabe eselahlekelwe kakhulu, ngokuthi ukuhlatshwa kulilungelo lomuntu ukuthi abe ngumuntu ovikelekileyo empilweni yakhe. So nxa kungekela ukulungisiswa udubo lokuthi abangela zithupha, abangela ma-birth bancediswe nguhulumende kuyabe kusitsho ukuba bonabo bayabe beswela ilungelo labo lokuhlatshwa. ”

UNkosikazi Magenga ukhuthaze iziphathamandla ukuthi zitholise abantu bonke incwadi zokuzalwa ukuze bahlatshwe njalo baphile njengabanye abantu.

“ Isicelo yiso soneso, sicelela abanye bethu, kufanele ukuthi uhulumende enze amalungelo okuthi abantu bonabo balungisiselwe ezifaneleyo ngokuphangisa. Ngama-Citizen ethu ngokuthi sebehlale lathi okwesikhathi eside, sekufanele ukuthi bemukelwe nguhulumende, baphiwe izingcwadi ezifaneleyo ukuthi bakwanise ukwenza konke abangakufisa. ”

Lumsakazo ukhulumisane labenhlanganiso elwela amalungelo oluntu eyeZimbabwe Human Rights Association, iZimRights, bona abathi bakhathazekile ngaloludaba.

Nansi isiphathamandla salinhlanganiso uNkosazana Celia Mafu.

“ Ngibona angani uhulumende kumele athathe amanyathelo wokunanzelela ukuthi zonke izizalwane zakhe, zithola amaphepha. Khathesi nxa sikhangelane legciwane leCOVID-19, sikhangelele ukuthi wonke umuntu athole ukuthi ahlatshwe ukuze avikelwe ulowo umkhuhlane weCOVID-19, kulilungelo lomuntu wonke lokhu. ”

UNkosazana Mafu ukhuthaze uhulumende ukuthi adinge indlela zokusiza abantu laba ukuze labo baphatheke kumisebenzi yentuthuko yelizwe.

“Akulamalungelo okumele ancitshwe abantu mahlayana ngakho ke uhulumende kumele ayekele ukubandlulula abantu, wonke umuntu athole ilungelo lakhe, wonke umuntu athole ukuthi ahlatshwe ukuze avikeleke kuleli igciwane. ”

Lumsakazo uxhumane lomsekeli kampathintambo wezempilakahle uDokotela John Mangwiro yena ongathandanga ukuthatshwa amazwi.

Kodwa uthembisile ukuba uzoludlulisela kwabaphezu kwakhe loludaba.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:30 0:00


XS
SM
MD
LG