amalinks wokungena

Breaking News

Inkokheli Zenhlanganiso Ezizimeleyo Zikhuthaza Uhumende Ukuthi Angenele Kudaba Lokuhlukuluzwa KwabeZimbabwe Abase South Africa


Abe Zimbabwe bathiwa yibo abanengi abadala amacala.
Abe Zimbabwe bathiwa yibo abanengi abadala amacala.

Abomanyano wenhlanganiso ezisebenzisana lozulu oweCrisis in Zimbabwe Coalition, bakhuthaza inkokheli yelizwe ukuba idinge indlela zokukhulumisana labosowabo ukuze kuvinjwe udubo lobandlululo kwele South Africa, oluqondiswe ikakhulu kuzizalwane zeZimbabwe ezikulelo lizwe.

Embikweni owethulelwe abezindaba phezu kokwenzakala kwele South Africa lapho izizalwane zeZimbabwe ezibikwa zikulelo lizwe ngokungekho emthethweni, zizingelwa njengenyamazana kuthiwa zibuyele ekhaya, abe Crisis in Zimbabwe Coalition bathi bakhathezekile ngokwenzakale ensukwini ezisanda kwedlula elokitshini leTurffontein Township eJohannesburg.

Izizalwane zakwamanye amazwe inengi lazo zingezeZimbabwe zibonakale kumifanekiso yamavideo zidudulwa ngamapholisa zihozwa yizizalwane zeSouth Africa kuthiwa kazibuyele kibo, zibekwa umlandu wokuzithathela imisebenzi, phansi kohlelo abalubiza ngokuthi #Operation Dudula.

Isikhulumeli ale inhlanganisweni umnumzana Obert Masaraura ulandisa kabanzi ngombiko abawethuleyo.

“ Kasivumelani lalokho osekusenziwa kubantu abansundu kwele South Africa. Siyazi ukuthi kulabelungu abayibo abaphethe umnotho ziphetheyo kulelolizwe kodwa kabahlaselwa. Abantu bakhetha ukuhlasela abenzundu bakwamanye amazwe abazosebenza njengabo, ukuthuthukisa umnotho munye wabelungu, kodwa akekho ohluphana labalungu labo, abayibo abaphethe lowomnotho, bona kabathintwa. ”

Unobhala jikelele wenhlanganiso emela izisebenzi eye Zimbabwe Congress of Trade Unions - ZCTU, umnumzana Japhet Moyo uthi kumqoka ukuthi ohulumende bamazwe akhelane lele South Africa agoqela eleZimbabwe bakhangele ukuthi kuyini okufuqa abantu ukuthi baye kwele South Africa.

“ Kungaba lula nje nxa singaphakamisa ezomnotho phakathi kwelizwe lakithi, ama-opportunities katholakale eZimbabwe, asisozake sithole abantwana bakithi, izizalwane zakithi, zeqa ama-border nxa ama-opportunities okuzinceda etholakala phakathi thelizwe. Ukuphathana kakuhle lakho ngokunye kwakhona, abantu bayabaleka phakathi kwelizwe labo, bathi khona kule harrassment ekhona. Nxa singakumisa konke lokho, yizinto ezingaqeda ukuthi abantu betholakale beseqa ama-border. Sizabona ke abantu bekhahlanyezwa, sizabona abantu bebulawa, ngendaba yokuthi, akuhlaleki ekhaya, kuyatshisa, kulendlala. ”

Uthi lokho osekusenziwa ngabekwele South Africa, behlukumeza abakwamanye amazwe okugoqela eleZimbabwe, akuyi kuluqeda udubo lwabangena kulelo lizwe.

“ Kuqakathekile ukuthi bona abe South Africa bebone ukuthi laba abamazwe alezizalwane ezinengi, angancedwa ngayiphi indlela. ISouth Africa ke singathi ilamandla awokukwanisa ke ukukhulumisana lamazwe eyakhelane lawo ukuze phela kutholakale i-solution eyokuthi kungenziwani ukuthi izizalwane ezakhelane leSouth Africa, zihlale kuma countries abo. ”

Kusenjalo, uhulumende wakwele South Africa wanika izizalwane zeZimbabwe ukuyafika ekupheleni kwalumnyaka ukulungisisa ingwalo ezizivumela ukuhlala kulelo lizwe ngemva kokuba kumiswe leyo ekade isetshenziswa eye Zimbabwean Exemption Permits (ZEP), ebezisiwa lungisiswa ngemva kweminyaka emine kusukela ngomnyaka ka 2008.

Lanxa uhulumende weZimbabwe elokhe engakatsho lutho phezu kwaloludaba lodlakela oseluqhamuka khona manje, luqondiswe kuzizalwane zakwamanye amazwe akuzwekazi leAfrica kakhulukazi eze Zimbabwe, ekuqhamukeni kolwaba khona ekupheleni komnyaka ka 2019, umongameli Emmerson Mnangagwa waxwayisa izizalweni zakuleli ukuba zizilondoloze lapho zithe zacabanga ukuya kwele South Africa.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:05 0:00


XS
SM
MD
LG