amalinks wokungena

Breaking News

Abe NAC Bakhuthaza Abantu Ukuhlala Behlolwa iTB Ikakhulu Abaphila leNgculaza


National Aids Council
National Aids Council

Abohlangothi lwezempilakahle kukhansili yakoBulawayo, sebevuselele inhlelo zabo zokulimukisa uzulu ngengozi zeminye imikhuhlane engasiyo Covid 19.

Ngokusebenzelana lohlangothi lukahulumende olubona ngezengculaza, olweNational Aids Council, uManisipala waleli dolobho ukhuthaza uzulu ukuba ayehlolwa umkhuhlane wofuba lweTB ikakhulu abaphila legcikwane lengculaza abalakho ukuhlaselwa yilolufuba ngoba amasotsha abo omzimba ayabe engela mandla amanengi okulwisana lomkhuhlane lo.

Lanxa umhlaba jikelele ubhekane lobhubhane lweCovid-19, ingcwethi zezempilakahle eZimbabwe zikhuthaza uzulu ukuba angakhohlwa ukuzivikela kweminye imikhuhlane, ayehlolwa umkhuhlane wofuba olweTB, ongelapheka nxa ungabonakala kusese masinya.

Ekhuluma ngemva kokwamukela isipho samagwaliba olwazi ngomkhuhlane wofuba lweTB esinikezwe ngabogatsha lwezempilakahle besebenzelana labohlangothi olweNational AIDS Council, umqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda ukhuthaza abantu ukuba bayehlolwa iTB engakabi lezibonakaliso.

“Umkhuhlane wofuba uvame ukuhlasela abantu abaphila legculaza, ngakhoke kuqakathekile ukuwubamba masinyane. Siwelaphe. Uma umuntu esehlolwe wabanjwa iLatent TB kulendlela yokumhlola simelaphe iyelatshwa ngephilisi elilodwa kodwa uma iTB yakhe isilizitshengiselo welatshwa ngamaphilisi asukela kwamane.

Kungakaqhamuki ubhubhane lweCovid-19 koBulawayo abezempilakhle bathi bekusiba labantu abayinkulungwane elengxenye kusiya kwezimbili kodwa inani leli selehlile laya kunkulungwane elamakhulu amabili ngoba bebalutshwane abantu abahambahambayo ikakhulu abachapha imigcele besiya kumbe bevela eSouth Africa,

UMqondisi weNational Aids Council koBulawayo, uNkosikazi Senatra Nyathi uvumelane loDokotela Sibanda ethi kungalesi sizatho besungule umkhankaso wabo lo.

“Siphakathi komkhankaso wokuthi silimukise uzulu ngomkhuhlane wofuba ngokubatholisa ulwazi lokukwelapha umkhuhlane wofuba kubadala Labantwana ngoba kuphenyo esalwenzayo kuyavela ukuba ingxenye yabantu abalofuba balakho ukuhlaselwa lufuba ukulakho ukuthi kuphazamise uhlelo lwethu lokuthi kusiyafika umnyaka ka2030 kube sekulabantu abambalwa abalegcikwane lengculaza.”

UNkosikazi Tholakele Shoko ngomunye wabaphila legcikwane legculaza ochasisangengozi yofuba lweTB.

“Ngiphila legcikwane legculaza okweminyaka elitshumi kodwa sengake ngahlolwa umkhuhlane wofuba ngawubanjwa okwamanje angiselawo sengelatshwa ngasila ngakho ngikhuthaza abanye abanjengami ukuba bayehlolwa behlale besazi isimo somzimba ngaba eyami iTB yayingela zibonelo.”

KoBulawayo ngomnyaka odluleyo oka2021 uManisipala waleli dolobho uthi babelabantu abedlula inkulungwane eyodwa kusiya kunkulungwane elamakhulu amabili abakade abahlolwe batholakala beleTB. Inani eliphezulu labantu ababanjwa ufuba eMaNdebeleni okugoqela uBulawayo babikwa bengabantu abasuka komakhelwano eSouth Africa okulilize elibikwa lilesilinganiso esikhulu sabantu emhlabeni jikelele abavame ukuhlaselwa yiTB.

Abantu abedlula amakhulu amahlanu babikwa belakho ukuba lofuba olunzima ukwelapha njalo lokhu kuvame ukubangelwa yizizalwane zeZimbabwe ezihlala eSouth Africa eziphenduka ekhaya sezilomkhuhlane ususesibangeni sokuthi awuselapheki ngoba behlolwe bafunyanwa belawo usudale umonakalo omkhulu.

Udaba lwenkuthazo yokuhlolwa iTB siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:44 0:00
XS
SM
MD
LG