amalinks wokungena

Breaking News

Bazisa Ngemali Entsha Ezayo eyeZW$100 Note Abe-RBZ Ezoqala Ukusebenza Kunsukwana Ezilandelayo


RBZ Statement
RBZ Statement

Umphathintambo wezemali, uMnu. Mthuli Ncube, uthi sokuzakwethulwa imali entsha ehlangeneyo yamadola alikhulu – ZWL$100.

UNcube wethule umbiko lo phansi komthetho kahulumende owe Statutory Instrument 68A of 2022.

Uthi imali le izakwethulwa kulandelwa umthetho webhanga elikhulu lelizwe kusigaba se-Section 40(3) of the Reserve Bank of Zimbabwe Act [Chapter 22:15] ).

IRBZ ithi umnotho wakwele Zimbabwe usugugudeka okumangalisayo.

Ingcwethi kwezombusazwe lezomnotho, uMnu. Lubani Nondo, uthi kalisizi lutho lelinyathelo uhulumende aselithethe.

“Okwenziwe nguhulumende weZimbabwe singathi yikuzama ukunamathisela umganu ofileyo nge selotape, loba ukuzama ukubutha amanzi asechitheka, into enzima kakhulu. IZim Dollar kalisancedi, abantu kabalifuni, kabbalah confidence lalo. So, ukuthi uhulumende athi yena uzaphawula ikhulu le-Zim Dollar, abantu bengalifuni, akuncedi, akuwuthuthukisi umnotho. Kahle kahle, uyaqhubeka usifa ngoba okwenzakalayo, intengo yempahla izaqansa, izaqansa ngeZim Dollar kulamanye ama-currency.”

UNondo uthi ligugude ngamandla idola leZimbabwe.

“Okubuhlungu kakhulu yikuthi iZim dollar lelo liyaqhubeka lisiwa against i-Rand, okuyikuthi thina njengomkambo weSouth Africa esizama ukuthenga khona izinto eSouth Africa, kuzasidulela nje. So, kahle kahle, injongo kahulumende, angiyizwisisi. Kodwa okumqoka okucacayo kumuntu wonke yikuthi injongo yabantu lekahulumende, zitshiyene. Abantu bafuna impilakahle, into zihambe kuhle, uhulumende eyakhe injongo yakhe isegcekeni, ufuna abaphezulu badle thina abaphansi sithwale nzima. Ngokunjalo, sithi ngamafitshane, kuyacaca ukuthi uhulumende kabathandi abantu ababusayo.”

UNondo uthi idola leZimbabwe ligugudeka ngamandla.

Lokhu kugcizelelwe yingcwethi kwezenotho, uMnu. Dumisani Nyathi, oxwayisa uzulu ukuthi ukuba ukulethwa kwalemali kungasoze kutsho ukuba umnotho uzoguquka.

“In fact vele akula lutho oluyantshintsha, akuntshintshi lutho, kakustabhilayizi ama-prices, akuthuthikisi i-economy yaseZimbabwe. Njalo sikhangelele ukuthi ama-costs zqhubeka lokhe ekhwela, that is ama-costs ama raw material, sikhangelela amankampani a-impothayo, even i-cost of igetsi, yamanzi, konke sikhangelele ukuthi kungakhwela. Sesikhangela lathi thina nje abantu jikelele, ama-costs ama basic commodities, lakho njalo kuzakhwela.”
UNyathi uveza njalo ukuba lelinyathelo likahulumende lizokwenza iqhubeke isehla amandla imali yakwele Zimbabwe nxa iqathaniswa leyakwamanye amazwe.

“Ngenxa yokuthi i-infation iyabe isiqansa i-exchange rate phakathi kwe-dollar laseZimbabwe lamanye ama-currencies, kuyabe kulokhe kusiwa i-dollar. Okumele kulungisiswe nguhulumende waseZimbabwe, yi-policy on currency. Yinto emele ilungisiswe yona leyoukwenzela ukuthi into yonke, kuze kube stagnant and i-economy irisponde. But, i$100 leyo ukulethwa ku-economy, hayi singakahangeleli okuhle, kakula lunto olutshintshayo.”

Omunye wabaphatheke kwezokusebenzisana lozulu, uMnu. Effie Dlela Ncube, owenhlanganiso ebona ngezamalungelo abathengi eyeNational Consumer Rights Association, uthi okwenziwa nguhulumende kuveza ukuba imali yakwele Zimbabwe isigugudeka kakhulu.

“Ukuza kwe $100 kuveza kahle kamhlophe ukuthi imali yeZimbabwe iyawa amandla, okuthenga okuzakwenza ukuthi izinto zikhwele ezitolo ukwedlula lokho ekade ziyikho khona. Ngokuba phela nxa ingabe isehla amandla, isiwa amandla, izinto ziyakhwela.”

UNcube uthi uhulumende obengakukhangelelanga lokhu.

“Kuveza kahle kamhlophe futhi ukuthi lokhu uhulumende ayekukhangelele ukuthi imali yeZimbabwe ingaqina amandla nxa iqathaniswa leRand, leDollar, lePound, leEuro, kakusilo qiniso. Akwenzakali ngoba phela ezomnotho kazimanga kahle. Imali kayiqini ezomnotho zingamanga kahle, ezomnotho zidinga -politic ukuthi ime kahle ukuze lazo zihambe ngendlela efaneleyo.”

Unobhala enhlanganisweni yezisebenzi eye Zimbabwe Congress of Trade Unions, uMNu. Japhet Moyo, uthi intengo yempahla izakhuphuka ngenxa yakokhu okwenziwe nguhulumende.

“Okwenzakalayo yikuthi sizabona nje ukuthi intengo ingaqalela phela ku-$100, besibona okunengi kuyikuthi intengo ibiqalela ku$50 ngokuthi yiyo phela imali enkulu ebikhona. Yikho esiyasikubone kulandelwa ngumkambo, umkambo usuka ugijimele yona leyo imali ekhona efakiweyo.”

Ngenyanga kaNtulikazi nyakenye, uhulumende phansi kwabebhanga l RBZ waveza enye imali ehlangeneyo yamadola angamatshumi amahlanu i-ZWL$50.

Udaba lokwethulwa kwemali entsha iZW$100 bill silethulelwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:06:10 0:00

XS
SM
MD
LG