amalinks wokungena

Breaking News

IGrain Millers Association Ikhuphula Intengo Yempuphu eZimbabwe


IGrain Millers Association of Zimbabwe isikhuphule intengo yempuphu
IGrain Millers Association of Zimbabwe isikhuphule intengo yempuphu

Inhlanganiso echola emabele eyeGrain Millers Association of Zimbabwe isikhuphule intengo yempuphu kanye leyesinkwa.

Umgodla wempuphu oyisilingaso se10kg ukhuphuke ngesilinganiso sokungamatshumi amahlanu lambili ekhulwini (52%), usubiza amadola aweZimbabwe edlula inkulungwane lengxenye(ZWL $1,665) usuka kumadola ayinkulungwane lekhulu (ZWL $1,099).

Ukukhuphuka kwentengo yempuphu kubikwa kubangelwa yikungahlaliseki kwentengo yempahla enengi emikambo yemhlabeni wonke jikelele ngenxa yempi ephakathi kwele Russia le Ukraine.

Abenhlanganiso eyeGrain Millers Association of Zimbabwe bathi ukukhuphuka kwentengo yempuphu lesinkwa akukho eZimbabwe kuphela kodwa kukhona lakwamanye amazwe angomakhelwane agoqela eleBotswana le South Africa.

UMnu. Effort Ncube, umqondisi weNational Consumer Rights Association, uthi uhulumende kumele ancedise ukuthi intengo yezinto ezimqoka empilweni yabantu ingaqhubeki iqansa.

“Uhulumende kufanele enze konke okusemandleni akhe ukuthi impuphu ingakhweli noma yini efaneleyo engasoze idilize umkhonomi engasoze yenze impuphu icine isishota .Lokhu kumele akwenze ukwenzela ukuthi impuphu ingaduli kulalokho eyikho khona ngoba abantu abanengi iyabehlula ilapho ede ikhona ngakho ingakhwela isiyaphezulu kuzakwenza ukuthi abantu abanengi balale bengadlanga.”

UMnu. Antony Majongosi, omele abongi njalo ongumgcinisihlalo weZimbabwe Nurses Association, uthi imali abayiholayo incane kakhulu ayi benelisi ekudleni.

“Sibona izinto sezikhwelile emaShop kodwa isalary yethu ayikatshintshi njalo siyakhuluma legovernment ukuthi isifakele imali esikwanisa ukuthi sithenge izinto especially ukudla kodwa imali yethu ayisakwani siyakhuthaza I government ukuthi isiphe ama US dollar ukuze kukwane.”

UNkosikazi Sukoluhle Ndlovu, umgcinisihlalo wesigaba seMatabeleland North kunhlanganiso yeAmalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe, uthi iholo labo limi ndawonye kodwa intengo yempahla ikhuphuka.

"Ukukhwela kwempuphu esivuke sikubona lamuhlanje, sekuphinde kwaba lusizi ikakhulu Thina izisebenzi zikahulumende. Lokhu sikutsho ngoba nanku intengo zezinto iyaqhubeka iqansa kodwa umholo wethu lokhu umi ndawonye. Imali esiyiholayo ayisoze yenelise ukuthenga ukudla okuthalakala nsuku zonke.”

UNkosikazi Sanele Nyoni, isakhamuzi sakoBulawayo, uthi impuphu yiyo ebambe imizi eminengi ngakho-ke kuzakuba nzima.

“IZimbabwe ukudla okudliwayo kakhulu yisitshwala ngakho kuzakuba nzima kakhulu nxa impuphu ingakhwela ngoba imizi eminengi kuyabe kungasadliwa abantu bazakufa ngendlela okuyinto ebuhlungu kakhulu nxa kungalungisiswanga masinyane.”

Imizamo yokuxhumana lomgcinisihlalo wenhlanganiso eyeGrain Millers Association of Zimbabwe, uMnu. Tafadzwa Musarara, yehlule ngoba ucingo lwakhe ludojwe ngunobhala wakhe ongathandaka ukuveza ibizo lakhe.

Uthi uMusarara ubambekile ngemihlangano akuyo kusukela ekuseni.

Umbiko okhitshwe yinhlanganiso ey Grain Millers Association of Zimbabwe uchaze ukuba ukukhuphuka kwentengo intengo yokuthenga amabele angagaywanga ikhuphuke ngamatshumi amahlanu ekhulwini (50%) kuthi inqoloyi yakhuphuka phose ngamatshumi amabili ekhulwini (17,8%).

Inhlanganiso le ichaze ukuba iyaqhubeka ikhulumisana logatsha olubona ngokulima, lolwemali ukuba intengo abathengisa ngayo ingakhami uzulu njalo kungabi lokusilela kwempahla.

Kunyanga edlulileyo ngoMbimbitho inhlanganiso eye GMAZ yakhuphula intengo yempuphu ngesilinganiso esilitshumi lanhlanu ekhulwini (15%).

Ilizwe leZimbabwe lithenga ingqoloyi yesinkwa kwele Russia ukuze lanelisa ukupheka izinkwa ezanela uzulu elizweni lonke.

XS
SM
MD
LG