amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Abanengi Bafuna Ukukhalala Umsebenzi Kusasa Ngesikhathi Kuswelakala Amabhasi Kazulu Njalo Lomnotho Ugugudeka Okwethusayo


FILE: Abantu eZimbabwe batshengisela ngomnyaka ka2019 bekhonona ngokukhuphuka kwentengo yamafutha ezimota lokunye.
FILE: Abantu eZimbabwe batshengisela ngomnyaka ka2019 bekhonona ngokukhuphuka kwentengo yamafutha ezimota lokunye.

Abantu abanengi bakhangelelwe ukuba bazakhalala umsebenzi kusasa njengalokhu okufiswa yinhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition, abafunda emakolitshini emfundo yaphezulu, izisebenzi labanye.

Abadlelana lohulumende bayakuchothoza lokhu besithi kumele behlale phansi lohulumende bekhulumisane ngesimo esibi sezimota ezithwala uzulu emadolobheni, ukugugudeka komnotho lokunye.

Sokugcwele amapholisa endaweni ezinengi okwamanje eHarare ngesikhathi abantu eZimbabwe belungiselela ukukhalala umsebenzi kusasa bekhonona ngesimo esibi somnotho, ukuswelakala kwamabhasi lezimota zokuthwala abantu phansi kwenkampani yeZimbabwe United Passenger Company.

Loba kunjalo, abantu abanengi bathi bazazihlalela ezindlini ngoba bathwele nzima elizweni.

UMnu. Ambrose Sibindi, okunhlanganiso yeBulawayo Progressive Residents’ Association uthi abantu bakhangelelwe ukuba bazazihlalela ezindlini ngoba bathwele nzima.

“I-Poverty datum line isisedlula i-hundred thousand ngenyanga but uyathola ukuthi silabantu eZimbabwe abalokhe behola ama-20thousand. Ngokunjalo ke, uhulumende lamankampani, izisebenzi ziyazama ukuthi zikhulumisane labo kodwa kukhanya engathi akulalelwa. Yikho ke libona abantu beZimbabwe bethi khona, sebetshaye kwazwela, asebengakwenza yikuthi labo betshiyane lakho lokho.”

Uthi kumele kusetshenziswe idola leMelika ngoba eleZimbabwe selinjengephepha lokubhema igwayi.

“Empeleni yikuthi akukhitshwe i-multi currency system ekhona ngoba i-Bond leZimbabwe alilamandla, alilancedo kusetshenziswe i-US Dollar kuzanceda ukuthi i-economy yenze stabilize. Ngoba khathesi amankaphani aqhubeka eval, abantu bayaqhubeka bedubeka, ngokunjalo impendulo kumele kube yi-US Dollar. Yikho nje libona abantu sebethe bona okwakusasa, akubuzwa ozwayo.”

Lokhu kusekelwa nguMnu. Effie Dlela, ocubungula ezombusazwe ezimele, othi benza okuqondileyo abafuna ukukhalala umsebenzi.

“Ukuvalwa kwelize ngci, kuvalwe imisebenzi kuvalwe yonke into, lingahambi ukuze kulungiswe izinto, kuyinto eqondileyo kakhulu kanti ke njalo ililungelo labantu, ibhalwe yacaca kuConstitution yeZimbabwe ukuthi abantu balelungelo lokukhalala imisebenzi, babhale benze i-strike, benze konke, benze i-shutdown ukuze izinto zilungiswe ngendlela efaneleyo.”

Kodwa uMnu. Malaki Nkomo, okubandla leZanu PF, uthi lokhu okwenzakalayo kufana lokulwa lohulumende.

“Mina ngibona engani ilizwe lelizwe livele lilemithetho yalo ikakhulu uma sikhangele eleZimbabwe, ayiyaleli ukuthi abantu batshengisele kumbe batsho abakufisayo labakufunayo. Kulendlela zakhona ezokuthi abantu bahlale phansi, bakhulumisane lohulumende ukuthi lokhu hayi, besicela ukuthi kube kunje. Uma sesikhangele ukuthi abantu kumele babuthane, bangene emigwaqweni, bengayi emsebenzini, kungani sekuyikulwisana lohulumende. Ayisikho kukhulumisana lokho kodwa sekuyikulwa lohulumende ukuthi hayi uma ungayenzanga lokhu, thina sesisenza lokhu, ayisikho.”

Luqhubekela phambili uduba lokuswelakala kwamabhasi eZUPCO athwala abantu emadolobheni. UMnu. Humphrey Siziba, ohlala eCowdray Park koBulawayo obekuvele kuhlupha ukugada amabhasi ngenxa yesimo esibi semigwaqo, uthi sebethwele nzima.

“Ngenxa yokuhlupha kwe-transport uthole ukuthi sebekhweza lentengo zabo, uhambo lwe 50c uthole selusenziwa USD$1, USD$2. Umuntu ecine esekhipha leyo mali ngoba engelakho okunye angakwenza ngaphandle kokuthi ayikhiphe leyo mali. I-transport leyi ngabe iyalungiswa ngokuphangisa ngoba kunzima sibili.”

UNkosikazi Zandile Ngulube laye uthi akusahambeki koBulawayo.

“Uyama ume umelele i-transpot, uthi usuyitholile, hona lapha seku-late vele, uzuvike lapho othengisela khona ngabo 10, uyathengisa ngesikhathi bani?. Ngapha, yikho esiphila ngakho. Mbayimbayi ngabo 3, sekumele ubuyele futhi uyedinga i-transport ukuze ufike endlini ngabo 8, ngapha udiniwe.”

Kusenjalo, ingcwethi kwezenotho zichothoza inyathelo elithethwe nguMongameli Emmerson Mnangagwa othi amabhanga akusamelanga eboleke abantu kumbe amankampani imali ukwenzela ukuba kuvinjwe ukugugudeka kwesisindo sedola lelizwe. Eyinye yezingcwethi lezi, uMnu. Rejoice Ngwenya, okunhlanganiso yeCoalition for Market and Liberal Solutions, uthi amabhanga alakho ukubhidlika nxa engasaboleki abantu kumbe amankampani imali.

“Kuliqiniso ukuthi imali yelizwe ingaba nengi kakhulu, emsikeni, kungela mpahla ezinengi ezilungiswa yilizwe ezokuthengisa, intengo yemali iba le-inflation. AmaBank yiwo andise ukuthi anikeze izikwelede ukuze bezuze imali yokuthenga kumbe ukwakha ilizwe. Kodwa indlela okukhulunywa ngayo nguMnangagwa, ayisiyo, awufanelanga uvimbele ama-bank ukuthi anike imali.”

“Kungaba ngcono ama-interest rates, intengo yakhona enikezwa abantu abathatha imali e-bank kumbe yona imali, i-overnet rate, ehlawuliswa ama-bank, li-bank elikhulu iReserve Bank, ikhwezwe ukwenzela ukuthi bengabi lesifiso sokuthatha imali enengi ukuthi baze bayinike abantu Kodwa ukuthi hatshi sekunwa ukubhanwa ukuthi abama-bank banikeze abantu imali, hatshi, lapha baphambanisile.”

Idola leZimbabwe, eselithengiswa ngokwedlula amakhulu amane amadola kudola elilodwa lakwele Melika, seligugudeke okumangalisayo okwenza abantu bephile nzima.

XS
SM
MD
LG