amalinks wokungena

Breaking News

Ingcwethi Zezempilakahle Zithi I-Cervical Cancer Ngomunye Wemihlobo Yemvukuzane Eyenqabelekayo Uma Ithe Yaphanga Ukubonakala


Cervical Cancer
Cervical Cancer

Ingcwethi kwezempilakahle zihlezi zisitsho ukuba lanxa imvukuzane yomlomo wesibeletho i-Cervical Cancer ingomunye wemihlobo eyenqabelekayo uma umuntu ethe waphanga wayahlolwa, baqhubeka belahlekelwa ngumphefumulo abesifazane ngenxa yokuphuza ukuyahlolwa lokwelatshwa.

Imvukuzane yomlomo wesibeletho i-Cervical Cancer ibikwa kuyiyo esithatha imiphefumulo yabesifazane abanengi eZimbabwe, iyiyo njalo esemqongweni kulayo yonke imihlobo yemvukuzane ehlasela abantu, ibangela inani eledlula isilinganiso sokukodwa phakathi kokuthathu semihlobo yemvukuzane ehlasela abesifazane ikakhulu abensundu elizweni.

Ingcwethi kwezempilakahle zihlezi zisitsho ukuba lanxa imvukuzane yomlomo wesibeletho i-Cervical Cancer ingomunye wemihlobo eyenqabelekayo uma umuntu ethe waphanga wayahlolwa, baqhubeka belahlekelwa ngumphefumulo abesifazane ngenxa yokuphuza ukuyahlolwa lokwelatshwa.

Lokhu kufakazwa ngomunye wamalunga edale lephalamende, uNkosazana Lindani Moyo, olomzali owatholakala eleCervical Cancer kodwa owaphanga wathola usizo lokwelatshwa.

“Mina nginika umzekeliso wabantu abanengi njengomuntu ohlala phakathi kwabantu, abakhitshwayo including umama wami ongumama wami, wakhitshwa, lalamuhla ukhona. Ngimenzele i-birthday le-90years but wakhithswa mina ngile six years. Ngimenzele i-birthday le 90years khonapha nge-Easter and uziqinele. Asitshiyeni ukucabanga kwakudala sikhangele okwakhathesi ngoba lezifo ezikhona khathesi sezinengi so kungcono ukuphangisa ukukwazi.”

Ukhuthaza abesifazane uNkosikazi Moyo ukuba bayehlolwa isikhathi sonke hatshi ukulinda isimo size sibesibi, sokungasekho abezempilakahle abangakwenza ukuhlenga impilo yakhe.

“Kubomama ikakhulu, ngibakhuthaza ukuthi khona bangezwa indawo eziyabe zithiwa kuhlolwa abantu, kabahambe ngobunengi babo ngoba kuyanceda ukuthi i-cancer le ingabonakala isesekuqaleni, bathi umuntu uyakwanisa ukuthola uncedo. Ukuthi bakithi, asitshiyeni okwakudala ukuthi kumbe uhambile wayakhangelwa isibeletho sathiwa khona sesilemvukuzane. Nxa kukwaniseka buza abafundele lokho ukuthi kuyakwaniseka yini ukuthi nxa sikhutshwa, sikhutshwe.”

Abe Cancer Association of Zimbabwe - CAZ bathi bathatha inyanga kaNkwenkwezi njengenyanga yokuqakathekisa ukusabalalisa ulwazi lokulimukisa uzulu ngokuphathelane lemvukuzane eye-Cervical Cancer.

Lokhu kugcizelelwa ngesinye seziphathamandla senhlanganisweni yeCAZ, umnumzana Lovemore Makurirofa othi abenhlanganiso yakhe besebenzisa linyanga kaNkwenkwezi ukutholisa abesifazane ulwazi olwaneleyo ngalumkhuhlane olakho ukuvikeleka lokwelatshwa nxa uthe wabanjwa kusase masinya.

“Sesehlise imali ehlawuliswa lapho umuntu ehlolwa imvukuzane yomlomo wesibeletho ekilinika yethu esemahofisini e Cancer Association eHarare kumbe eCancer Centre, isuka ku-USD$10 yehla yaya ku-USD$5 ngendlela yokukhuthaza abesifazane abanengi ukuthi bahlolwe leyomvukuzane yomlomo wesibeletho. Le yindlela njalo yokuhuga abesifazane ukuthi bazehlolwa sikhathi sinye betholiswa ulwazi oluyilo ngale mvukuzane yesibeletho.”

Omunye wabathethe lelithuba lenyanga kaNkwenkwezi ukuyahlolwa uNkosikazi June Muchemenyi-Nazare, ukhuthaza abesifazane ukuba bangadlalisi lelithuba ukuyathola usizo lokuhlolwa lokwelatshwa ngentengo ephansi kwezinye indawo kungela lambadalo.

“Bazokuhlola njalo eyamabele, ngayonaleyo USD$5 oyabe uyibhadalile, okuyimali engcono kabi. Ikilinika yakhona inhle okwamagama njalo lezisebenzi zakhona zilunge kakhulu. Ngiyakhuthaza sibili wonke umuntu wesifazane ukuthi ayehlolwa ngudokotela wakhe loba ukuya yiloba yisiphi isibhedlela ukuyahlolwa imvukuzane yesibeletho leyebele. ”

Abezempilakahle babika ukuba bafika phose izigidi ezinhlanu - 4.59 million abesifazane abasukela kuminyaka elitshumi lanhlanu kusiya phezulu, abasengozini yokuhlaselwa yilemvukuzane.

Okwamanje baveza ukuba kucatshangela ukuba minyaka yonke, abesifazane abedlula inkulungwane ezintathu-3,043 kungabahlaselwa yilemvukuzane yesibeletho abayingxenye bakhona bebulawa yiyo.

Kusukela ngomnyaka ka 2018, eleZimbabwe lasungula uhlelo lokuhlaba amantombazana ijekiseni elibavikela kumvukuzane yesibeletho le, ele Human Papilloma Virus (HPV) Vaccine elibikwa linceda kakhulu ukuvikela lokubanjwa masinya kwalumkhuhlane nxa uthe waba khona ngoba bahle bafike behlolwa kuqala bengakahlatshwa.

Udaba lokulimukisana ngemvukuzane yeCervical Cancer siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:47 0:00
XS
SM
MD
LG