amalinks wokungena

Breaking News

Lokhe Bethwele Nzima Abantu Ngokusilela Kwezimota Lamabhasi Lanxa uHulumende Ethembisa Ukulungisisa Loludubo


Transport Crisis
Transport Crisis

Inengi labezimota ezithwala abantu bacine sebephuma kusivumelwano sokusebenza phansi kwe ZUPCO, bekhala ngokuthi imali abavumelana ukuba bazoyithola, bengazitholi, lalapho bezithola zingasabancedi ngalutho njengoba ziyabe seziwile isisindo nxa kuqathaniswa ledola leMelika.

Uzulu ukhuthaza uhulumende labakumsebenzi wokuthwala uzulu ukuba badinge indlela zokuqeda udubo lokusilela kwezimotha lamabhasi okuhambisa osolubhahile elizweni lonke. Lolu dubo luqale ngokumiswa kwemitshova ekuqhamukeni kwe COVID -19 ngomnyaka ka 2020 lapho uhulumende abeka umthetho wokuthi bonke abafuna ukuqhuba lowo msebenzi kumele babhalise ukuba basebenze bephansi kwenkampani kahulumende yakhe eyeZUPCO.

Ensukwini ezisanda kwedlula, inengi labezimota ezithwala abantu bacine sebephuma kusivumelwano sokusebenza phansi kwe ZUPCO, bekhala ngokuthi imali abavumelana ukuba bazoyithola, bengazitholi. Besithi lalapho bezithola zingasabancedi ngalutho njengoba ziyabe seziwile isisindo nxa kuqathaniswa ledola leMelika.

Lokhu kwenzakala njalo ngesikhathi amapholisa esesungule umkhankaso wokubopha abezimota ezincane lamabhasi abakade sebethwala abantu bengela mvumo njalo bengekho phansi kwesivumelwano seZUPCO.

Omunye wabammeli bezigaba edale lephalamende labatsha i-Junior Parliament emela isigaba seNorton, uKudakwashe Madziwa uveza ukukhathazeka kwakhe ngaloludaba.

“Kuzophazamisa ukufunda kwabo ekilasini njengoba bezolahlekelwa yizifundo zakuqala zekuseni, kusitsho ukuba akasoze aphatheka kusifundo sakuqala lesesibili ngoba efike esikolo ngabo 9 yena umuntu kumele aqale ukufuna ngabo 7. Ngakho bazoqhubeka belahlekelwa kakhulu abafundi.”

Okusekelwe ngowake waba yisiphathamandla senhlanganiso yezifundi zemakolitshini lema-university eye Zimbabwe National Association of Students Union-ZINASU, uJingani Shoko.

“Uhulumende kumele elethe imitshova, yakudala, iphenduke emigwaqweni so that it compliments u-ZUPCO. I-solution yokuthi abantu bekwanise ukuhamba kungela nkinga, yikuthi uhulumende evumeze ukuletha imitshova eyakudala, before COVID.”

Omunye wabasebenzisana labenhlanganiso yabatsha eye Youth Advocacy for Reform and Democracy-YARD, uStephen Sibanda laye uthi makudingwe indlela zokuqeda loludubo.

“Uhulumende wayecabanga ukuthi uzakwenza into enhle kodwa esingakutsho yikuthi wehluleka. Ama-Kombi ebenceda kakhulu, amafutha okuhambisa ebehlupha kodwa ama-Kombi ebetholakala, i-transport ibi-easy. Umuntu ubesanelisa ukuthi esuka lapha esiya ku-point B, manje umuntu kazakwanisi ukuthi ayebona izihlobo zakhe, ayebona abangane, ayebona abagulayo. Kasenelisi ukubana aye esibhedlela ”

Uhulumende uthi kunengi akwenzayo ukululungisisa udubo lokusilela kwezimota zokuhambisa elizweni.

Osaphethe iskhundla sokukhokhela inkampani kahulumende ethwala uzulu eye ZUPCO umnumzana Evaristo Madangwa utshele abephephandaba leSunday Mail ukuba sekuzosungulwa isitimela esihamba emini ukuthwala abantu ukwehlisa udubo lolu.

Ngomgqibelo umongameli Emmerson Mnangagwa uthembise uzulu ukuba abakumsebenzi wokuthwala uzulu sebezavunyelwa kusimo esasiyiso kungakaqhamuki i-Covid 19. Kodwa lokho kuyekethiswa kwemithetho ukuba abemitshova lamabhasi abasebenza bezimele baqale ukusebenza ngokusemthethweni, esithi kuzokwenziwa ngemva kokuba uhulumende esebeke iziqondiso ezizolandelwa zokusebenza kwabo njalo akatshongo ukuba lokho kuzaqala nini njengoba abantu lokhe bebhekane lodubo ukuya emsebenzini kanye lokuphindela ngasemakhaya sebetshayisile emsebenzini. Inengi libonakala lihamba ngenyawo imango emide kumbe beminyezelana emabhasini aweZUPCO amalutshwa ahambayo. Abanye sebeze belahlekelwa yimpefumulo ngokugada izimotha ezingela mvumo ezicina zigijinyiswa ngamapholisa kudala ingozi zomgwaqo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:13 0:00
XS
SM
MD
LG