amalinks wokungena

Breaking News

Balembono Etshiyeneyo Ngokwesula Komthelo weDuty Emphahleni Ezivela Phandle Kwelizwe


Groceries
Groceries

Uhulumende weZimbabwe uthi imphahla enengi esetshenziswa endlini efana lokudla, ayisoke yahlawuliswa umthelo we duty uma ithengwe phandle kwelizwe. Lokhu kuza ngesikhathi intengo yemphahla enengi kweleZimbabwe ikhuphuke okwamagama emavikini edluleyo.

Uzulu weZimbabwe ophakathi laphandle kwelizwe, uveza imibono etshiyeneyo ngesinqumo sikahulumende weZimbabwe sokwesula umthelo weDuty emphahleni enengi esentshenziswa zimuli nsuku zonke. Inengi labeZimbabwe elichapha umngcele lisiyathenga imphahla kweleBotswana, lithi noma nje lakho sekudula, intengo zinganeno kulekhaya.

Uhulumende weZimbabwe uthi imphahla enengi esetshenziswa endlini efana lokudla, ayisoke yahlawuliswa umthelo we duty uma ithengwe phandle kwelizwe. Lokhu kuza ngesikhathi intengo yemphahla enengi kweleZimbabwe ikhuphuke okwamagama emavikini edluleyo.

Uhulumende uthathe inyathela lokwesula umthelo weDuty emphahleni ezinengi, kuyindlela yokufaka umqobotsho ekukhuphukeni kwentengo.

Inyathela leli, likhangelelwe ukuthi livule amasango, kungene imphahla enengi ivela emazweni afana leBotswana kanye le South Africa.

Unkosikazi Debra Mkasa owenhlanganiso yabaphila ngokuthenga bethengisa imphahla koBulawayo, uthi imizamo kahulumende ilakho ukubulala umkambo wokulungisa imphahla etshiyeneyo eZimbabwe.

“Ngibona engathi njenge Zimbabwe kukhona lapho esilahleka khona. Besikhuluma ngohlelo lweBuy Zimbabwe, manje uma sekukhitshiwe iduty kutsho ukuthi sekuthengwa phandle.

UMkasa uthi inyathela likahulumende lizabona ukungena kwemphahla noma engalanhlonzi ivela phandle kwelizwe, kukhangelwe intengo ephansi.

“Sesizabesithenga engathi siyadubeka. Sesizathenga noma yini ngoba kulentengo ephandle. Kukhona esingakwenzi kahle.

Umnuzana Cephas Tshuma ohlala kweleGaborone kavumelani lombono kahulumende wokuthi avulele imphahla ingene mahlayana kungela mthelo weduty.

“Kuvulelwa isikhathi esingakanani. Abantu bonabo abadulisayo yibo abalemali yokuphuma beyethenga phandle bebuye bazidulise. Ngibona kakusebenzi. Uhulumende kwalisane labonabo abantu abakhweza intengo yemphahla okungekho emthethweni.”

Abafana lomnunzana Stanley Ncube eGaborone, bathi linyathela elihle lokususa umthelo weduty uma kukhangelwe ukuthi imphahla ephandle ilentengo ephansi.

Kodwa noma nje esamukela leli nyathela laye uthi kumele kube kulokunye okumele kukhangelisiswe.

“Zindaba ezimnandi, ngoba kuzanika abantu ithuba lokukhetha ukuthi bafuna ukuthenga ngaphi. Kunceda umuntu osuka ngapha esiya vakatsha ekhaya ngoba ezangena lemphahla kuhle. Kodwa kuzalimaza umnotho weZimbabwe.

Izolo, uhulumende ukhiphe uluhlu lwemphahla ezizavunyelwa ukungena kungelanhlawulo yomthelo weduty. Imphahla le igoqela imphuphu, irice, iflour, isepa yokugeza leyokuwatsha, uchago lwemphuphu lolwabantwana, umuthi wokugxubha amazinyo, isawudo, imajarini, amafutha okupheka kanye lamahlamvu etiye.

Uhulumende uthi ukhangele ukuthi inyathela leli liphathise ekutholakaleni kwemphahla elentengo ephansi ekhaya. Inyathela leli lizabakhona okwenyanga eziyisithupha kusukela lamuhla.

XS
SM
MD
LG