amalinks wokungena

Breaking News

EleBotswana Likhala Ngezilimo Ezingena Ngudlu Zivela kweleZimbabwe leSouth Africa


EleBotswana belithenga kakhulu izilimo zivela kweleSouth Africa kanye lemizini eduze leZimbabwe.

EleBotswana lithi selibhekane lohlupho lwabantu abangenisa ngudlu izilimo lembida okufana lamagwili okuvela eZimbabwe leSouth Africa. Izilimo ezinengi ziyasilela kweleBotswana kulandela isinqumo sikahulumende wakulelozwe sokumisa ukungena kwazo zivela phandle kwelizwe kuyindlela yokukhulisa umkambo wayo wezilimo.

NgoZibandlela lonyaka eleBotswana lifake umthetho wokuvimba izilimo ezivela kwamanye amazwe, lokhu kuyimizamo yokuthuthukisa umsebenzi wokulima lokuthengiswa kwezilimo zelizweni.

EleBotswana belithenga kakhulu izilimo zivela kweleSouth Africa kanye lemizini eduze leZimbabwe.

Kodwa kulandela isinqumo sokumisa kokungena kwezilimo zivela kwamanye amazwe, abasemngceleni bathi sekuloqonga kokungena lokufana lamagwili okungekho emthethweni kuvela kakhulu eSouth Africa leZimbabwe.

Izilimo lezi zithengiswa ezitaladeni, kubikwa kulabosomabhizimusi abeZimbabwe labeSouth Africa abaphatheka ekuthumeni abanye ukuthi bangenise izilimo lezi.

Eminyakeni esanda kudlula elinye ilunga ledale lephalamende kweleBotswana lakhuthaza uhulumende wakhe ukuthi abeZimbabwe abangena elizweni okungekho emthethweni bangaba lusizo ekuthuthukiseni ezokulima.

Ilunga leli lathi iBotswana ilahlekelwa yimali enengi ibuyisela emuva abangena okungekho emthethweni, kukanti kumele idinge ezinye indlela abangaphatheka kwezomnotho.

AbeZimbabwe kweleBotswana bathi bekungamelanga kuvalwe imingcele ukuthi kungangeni izilimo kuze kufike esibangeni sokuthi iBotswana layo yenelise ukuzimela ekuvuneni okwenela ilizwe.

OweZimbabwe umnunzana Gift Ncube uthi ukungena ngundlu kwezilimo akusoke kume uma kulokhe kulokusilela kwazo.

“Indaba yokungena kwezilimo ayisiyo ndaba engama okwakhathesi, ngaphandle kokuthi baze benelise ukulima okungokwaba. Nxa kungenjalo kuzaqhubeka kunzima.”

UNcube uthi abeZimbabwe bangaphathisa kakhulu kwezokulima ukuthi eleBotswana liyenelise ukuthola ivuno eleneleyo.

“AbeZimbabwe bakhona ezigabeni zokulima kweleBotswana njalo sebetshengisile ukuthi bayenelisa njalo bangancedisa ukuthi ilizwe leli lingathembeli kuzilimo ezivela komakhelwane.”

Kukanti umnunzana Bheki Moyo yena ongumlimi kucele leZimbabwe, uthi kumele kuqiniswe imthetho, kumbe kufakwe imithelo ezathundubeza izifiso zokuthi abantu bathenge izilimo phandle.

“Emngceleni imthetho ikhona kumele iqiniswe ukuze abantu bangangeni lezilimo ezivela phandle. Imthetho yama levies leduty kumele ikhwezwe ukuthi kuthundubeze isifiso sabantu ukungena lezilimo.”

Uthi ukuze eleBotswana liphumelele ekuthuthukiseni ezokulima, abalimi abancane kumele baphathiswe bathole usizo lolwazi kwezokulima.

“Umlimi omncane kumele athuthukiswe athole angakusebenzisa okufana lamazi. Kumele kuqiniswe usekelo, abalimisi baba fundise, ukuze kuncediswe abalimi abancane.”

Abenhlanganiso ebona ngemithelo emngceleni, eyeBotswana Unified Revenue Services (BURS) ithi kulabenengi ababotshelwa ukungenisa izilimo ngundlu.

Kubikwa abangenisa izilimo lezi bayadlula emgnceleni ngoba imtshina yokuhlaziya imphahla engenayo elizweni ingasebenzi.

XS
SM
MD
LG