amalinks wokungena

Breaking News

Ilizwe Lihlalele Impondo zeNdlovu Ezingavusa uMnotho Welizwe: Kutsho Uhulumende weZimbabwe


FILE - A herd of elephants walk past a watering hole in Hwange National Park, Zimbabwe, Oct. 14, 2014.
FILE - A herd of elephants walk past a watering hole in Hwange National Park, Zimbabwe, Oct. 14, 2014.

Uhulumende uthi limali ilakho ukuncedisa ilizwe ukulondoloza iNdlovu eziselizweni ezilokhe zisanda kodwa zingaletheli ilizwe inzuzo. Uthi njalo ukwanda kwazo sokudala umonakalo omkhulu kwezemvelo kanye lokuba yingozi ebantwini.

Bulawayo................

EleZimbabwe selidinga usekelo lwamazwe omhlaba ukuba livunyelwe ukuthengisa impondo zeNdlovu ezilakho ukutholisa ilizwe imali yakwamanye amazwe engedlula izigidi ezingamakhulu ayisithupha zamadola eMelika.

Uhulumende uthi limali ilakho ukuncedisa ilizwe ukulondoloza iNdlovu eziselizweni ezilokhe zisanda kodwa zingaletheli ilizwe inzuzo. Uthi njalo ukwanda kwazo sokudala umonakalo omkhulu kwezemvelo kanye lokuba yingozi ebantwini.

Amazwe awezwekazi leAfrica aleNdlovu eziyisilinganiso sokwedlula amatshumi ayisikhombisa ekhulwini, enyamazana ezikuleli zwekazi angena umhlangano oqale izolo uphela NgoLwesine kuyonale iviki eHwange endaweni egcinelwa inyamazana zendle enkulu eyeHwange National Park. I Zimbabwe isemzameni yokuncenga amanye amazwe ukuba ayisekele ekuthengiseni impondo zeNdlovu ezibekiweyo kulumhlangano.

Uma eleZimbabwe lingalelwa ukuthi lithengise impondo zalo zeNdlovu ezilesisindo se130 metric tonnes okulakho ukutholisa ilizwe imali edlula amakhulu ayisithupha ezigidi zamadola eMelika lithi lilakho ukuphuma kumanyano we Convention on International Trade in Endangered Species, CITES.

Kunjalo nje, inengi lezakhamizi zeMaNdebeleni zikhala ngokuthi seziphila nzima ngenxa yenyamazana zendle ikakhulu indlovu lezilwane okwenza behlale besendlaleni bengabayanga ngoba behleli duzane lendawo ezigcinelwa inyamazana zendle amaNational Parks.

UNkosikazi Agnes Ndlovu oyakhele eSun-Yet-San eKezi uthi kubanzima minyaka yonke ngendlovu ezibuya zivelela kweleBostwana.

“Sibhekane lodubo lokudlelwa izilimo zindlovu ezibuya zivelea kweleBostwana njalo siyaqamula ucingo zingene emasimini zitshabalalise amabele ziwadla sengathi bezivuna njalo akula lapho esithola khona usizo,”

UNkosazana Thando Muleya isakhamuzi seBinga eManjolo uthi indlovu lendwangu zibaphilisa nzima emasimini bahlala bebhekane lendlala sikhathi sonke.

“Indlovu ziyawona emasimini ethu ngesikhathi sehlobo lalapho ezidlulekhona akumili lutho sikhathazekile kakhulu indlala ihlala ihlasele ngoba sihlala duze lenyamazana zeganga emaphaka.”

Isakhamuzi seLupane uMnu Vumani Ndlovu uthi indlovu zibhuqile emasimini eLupane

“Lapha eLupane indlovu zibhubhisile kakhulu njalo inengi labantu alivunanga lutho ngoba zahle zabhuqa abantu bayakhala zindlala zodwa.”

Uqhubekele phambili ethi balenyamamazana ezingabapha umnotho kodwa isigaba sabo asitholilutho kwezendle.

“Akulantuthuko kulo umango kodwa sihlala phakathi kwenotho yezendle kodwa zihlupha izakhamizi ngabe isigaba siyathola imali yokuthuthukisa impilo zabantu ngoba ezendle ziyahlupha uzulu kodwa ziyaletha ezomnotho ezingasizi isakhamizi.”

Ekhuluma kumhlangano weAfrican Elephants eHwange umongameli weSafari Operators of Zimbabwe uDokotela Emmanuel Fundira uthi inyamazana ezibalisa iNdlovu lezinye ezingaba ngamatshumi ayisikhombisa ekhulwini kumazwe abalisa iZimbabwe lamanye zigcinwe kuhle njalo baphakathi kokuphuma lamasu angenza abahlala lenyamazana bebelenzuzo kuhlanganisa lamazwe alenyamazana ezinengi njengeNdlovu.

Izansi ye Africa okuyisifundazwe saseKavango-Zambezi Transfrontier Conservation Area ilawula izindlovu ezingaphezu kwamaphesenti angama amatshumi ayisikombisa kumbe 70 percent ezwenikazi lase Africa. Lokho kubaluleke kakhulu. Kukhombisa impumelelo yokongiwa kwemvelo kule ndawo. Ngakho ke, sibaluleke kakhulu ekulweleni ukongiwa kwemvelo. Kufanele sikhombise umhlaba ukhuthi kubaluleke kanganani ukongiwa kwemvelo njalo abahlala lenyamazana babelenzuzo.”

Inengi labantu lihlala libhekane lendlala enkulu ngemva kokudlelwa uzilimo zindlovu abanye balahlekelwa yimpilo kuthi izilwane ziyadla izifuyo okwenza inengi lihlale liphakathi kobuyanga.

Iziphathandla ezimele amazwe alitshumi lasithupha aweAfrica, Japan leChina labakumsebenzi wempahla ezilungiswa ngempondo zendlovu bakhangelwe ukungena lumhlangano.

Kuviki edluleyo iziphathamandla zamazwe womnyanao wamazwe athuthukileyo, eye European Union , Britain, le United States kuhlanganisa leCanada babhodiswe indawo egcinelwa impondo zendlovu eHarare emizameni yokudinga usekelo lokuthengisa lezimpondo ezilindwayo nguhulumende.

Umanyano wenhlanganiso zendle ezingamatshumi amahlanu kuhlanganisa labalwela amalungelo enyamazana emhlabeni jikelele NgoMvulo bakhuphe umbiko othi umhlangano weZimbabwe uthumela umbiko oyingozi kwabazingela bengelamvumo, izigebenga zendlovu labanye ukuba ukuthengiswa kwendlovu kulula njalo lokuthengiswa kwempondo zayo sekungaqalwa okulakho ukuphazamisa umhlambi wendlovu.

Udaba lomkhuhlane oweMonkeypox siluphiwa nguThuso Khumalo
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:50 0:00
XS
SM
MD
LG