amalinks wokungena

Breaking News

UBulawayo Ukhala Ezimathonsi Ngodubo Lwamanzi Oseluqoqoda


Bulawayo Water
Bulawayo Water

lkhansili yakoBulawayo ibika ukuba idamu leUmzingwane selisele lamanzi amalutshwana okokuthi kungaqalwa uhlelo lokuvalelwa kwabantu amanzi okwamahola angamatshumi amabili lane ngeviki ukuze akhona abelwe ngokulingeneyo emizini yonke yaleli dolobho.

Izakhamizi zakoBulawayo sezibhekane lodubo lokungena kuhlelo lokuvalelwa amanzi okwesikhathi esithile ngenxa yokwehla kwesilinganiso samanzi asedamu leUmzingwane lona eselisele lamanzi akusilinganiso sokuhlanu ekhulwini-5% kuphela.

lkhansili yakoBulawayo ibika ukuba idamu leUmzingwane selisele lamanzi amalutshwana okokuthi kungaqalwa uhlelo lokuvalelwa kwabantu amanzi okwamahola angamatshumi amabili lane ngeviki ukuze akhona abelwe ngokulingeneyo emizini yonke yaleli dolobho.

Isikhulumi sekhansili yakoBulawayo, UNkosazana Bongiwe Ngwenya uchasisa kabanzi ngodubo lwamanzi lolu.

“Idamu liyazivala lodwa uma sesingwsenelisi ukukha amanzi kilo liyabe selizivalile lona lodwa okwamanje idamu lilamanzi akusilinhaniso sokuhlanu ekhulwini lapho esiyacina khona ukuthola amanzi liyazivala lona lodwa idamu asihambi ukuyavala liyazivala okwakhathesi sisenelisa ukuthola amanzi kodwa sizaqala ukugavunela abantu amanzi uma selizivalile idamu amanzi ayabe esengaphansi kwempompi ekhupha amanzi edamu.”

Isakhamuzi sakoBulawayo iNkosikazi Maria Banda uthi sebephila nzima edolobheni uma beqathanisa labasemakhaya.

“Amaprice siyakhala kunje siyakhala yindlala silezikwelede zamanzi siyaswela lokuthi sibhadale ngani imali esiyiholayo eyepension ayiyeneli lutho siphilanzima bakithi asikwazi ukuthi lonyaka siyabonga ngaphi ngendlala.”

Isakhamuzi seTshabalala uNkosikazi Agnes Ndlovu uthi phezu kwezinye inhlupho ababhekane lazo zokuqonga kwentengo yempahla lokudla sokuzaphinda kube lolwamanzi.

“Lokhu kunzima sekuyikufa kwabntu loba sihlezi ucabanga uyazibuza ukuthi abantu bayadlani phela umuntu ngumuntu ngokudla amanzi uma intengo yezinto iyaqansa kangaka akusaphileki sesiphambene emakhanda.”

Olwela amalungelo oluntu uNkosikazi Cora Ndebele laye upha umbono wakhe ngaloludubo.

“Izinto zinzima ezweni konke kukhuphukile kwedlula ikhulu ekhulwini abantu baphilanzima leholo labo alisahmbelani lentengo selingaphansi kwayo impilo isizimela wonke umuntu lodubo lwamanzi lalo luzngezelela ebunzimeni obubhekane labantu okwamanje kusiyafika ukhetho kumnyaka ozayo abantu bazabe sebedonsa nzima bengela kudla lamanzi.”

Inengi labantu likhathazekile ngokuqansa kwentengo yezinto ezweni osekusedlula iholo kulabo abasebenzayo kuthi abazisebenzayo bathi impilo isilukhuni okwamagama becela uhulumende ukuba angenele afake umthetho olawula ngentengo.

Izakhamizi zakoBulawayo zithi udubo lwamanzi lulakho ukudala imikhuhlane njengalokho okuvame ukwenzakala minyaka yonke nxa uhlelo lokwabelwa amanzi luqhutshwa becela ukuba uhulumende abagebhele izibholane ezinengi ngoba ukuthola amanzi edamu leGwayi-Shangani kusase liphupho.

Udaba lodubo lwamanzi koBulawayo siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:05 0:00
XS
SM
MD
LG