amalinks wokungena

Breaking News

Uzulu weZimbabwe Ukhuthazwa Ukuthi Ehloniphe Amalungelo Abaphila Lesimo seAlbinism


angola namibe albino
angola namibe albino

HARARE - EleZimbabwe limanyane lamanye amazwe omhlaba ekunanzeni usuku lweInternational Albinism Awareness Day ngoMvulo uzulu ekhuthazwa ukuthi ehloniphe amalungelo alabo apaphila lalesi simo.

Abale-albinism bona baxwayiswe ukuthi bekhulume ngazwi linye ukuze izikhalazo zabo zizwakale.

I-albinism yisimo esibangela ukuthi umuntu abe lejwabu elimhlophe ngenxa yokusilela kombala wakhe ngokomdabu, i-melanin, ngeSingisi.

Inhlanganiso yeZimbabwe Albino Association ithi abaphila lesimo lesi babhekane lenkinga ezigoqela ukubandlululwa ngumphakathi lasemisebenzini, ukutshiswa lilanga kakhulu ukwedlula abanye abantu okubangela ukuthi bahlaselwe yimvukuzane yejwabu, i-skin cancer, ukudabuka mahlayana kwezindebe kanye lokungaboni kuhle emehlweni.

Isiphathamandla salinhlanganiso uNkosikazi Mercy Maunganidze Chimanga uthi ngemva kokukhankasela amalungelo abo kabanzi kusukela ngo1996, sokusiba lenguquko kundlela abaphathwa ngayo lanxa nje ihamba ngonyawo lonwabu.

Wengeze wathi: “Sithi asikhulumeni ngazwi linye sonke ukuze sizwakale singaweli phansi lokusalela muva kumisebenzi esiyilwelayo”.

UNkosikazi Maunganidze uthe loba nje zisazinengi inkinga abaphila le-albinism ababhekane lazo, bayathokoza ngokuthi uhulumende usevuma ukuthi amafutha abawagcobayo ukuze bavikeleke ekutshiseni kwelanga, awama-sun screens, angene elizweni phansi kohlelo lwe-essential drugs list, khona athi kubanikeza ithemba lanxa engatholakali kalula lawamafutha.

Osebenza labaphila lesimo lesi eMatabeleland uMnu Sanders Muntsaka yena uthe baphila nzima laba bantu.

“Balohlupho lwamehlo njalo ijwabu labo litshiswa ngelanga okokuthi libangela umkhuhlane okuthiwa yi-skin cancer, so kumele bevikelwe ikakhulu elangeni ngoba liyilo elidala inkinga enkulu,” kutsho uMuntsaka.

EZimbabwe abantu abaphila le-albinism bazinkulungwane ezingamakhulu ayisikhombisa, 700,000. Usuku lweInternational Albinism Awareness Day lunanzwe phansi kwendikimba ethi ‘United in Making Our Voice Heard.”

Igqwetha elilwela amalungelo abakhubazekileyo uMnu Abraham Mateta uthi intuthuko ikhanya isibakhona kucele lezemithetho kulandela ukwethulwa kwe-national disability policy nguhulumende nyakenye.

Kodwa uthi kumele kwengezwe indlela abantu abanje abaphathiswa ngayo eZimbabwe.

“Uzathola ukuthi ku-cancer imitshina ephathisa abalemvukuzane, okugoqela abale-albinism, akula ezibhedlela njalo akukabi lula ukuthi bathole amafutha abawasebenzisayo,” kutsho uMnu Mateta.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:09 0:00

XS
SM
MD
LG