amalinks wokungena

Breaking News

Sizolahla Amajogwe Emavikini Amabili Nxa Singasatholanga Iholo Elingasiphilisa: Kutsho Izisebenzi Zikahulumende


Zimbabwe Government
Zimbabwe Government

Lokhu kumunyethwe encwadini elotshelwe umphathintamabo wogatsha olubona ngezezisebenzi zikahulumende kanye lenhlalakahle kazulu iqondiswe njalo kolwezemali labeHealth Services Board yasayinwa yiziphathamandla zenhlanganiso ezimela izisebenzi zikahulumende

Izisebenzi zikahulumende zethule isaziso kumqatshi sokukhalala umsebenzi ngemva kwamaviki amabili zisithi azisanelisi ukuqhubeka zisiya emsebenzini ngeholo elicane ezilitholayo, lanxa umqatshi ethembise ukuzengezelela ngesilinganiso sokuphethwe kabili-100%.

Lokhu kumunyethwe encwadini elotshelwe umphathintamabo wogatsha olubona ngezezisebenzi zikahulumende kanye lenhlalakahle kazulu iqondiswe njalo kolwezemali labeHealth Services Board yasayinwa yiziphathamandla zenhlanganiso ezimela izisebenzi zikahulumende ezine ezikumanyano we Zimbabwe Confederation of Public Sector Trade Unions ( ZCPSTU ).

Lezi ngezigoqela eye Public Service Association ( PSA ), the Federation of Zimbabwe Educators Unions ( FOZEU ), Federation of Educators Union of Zimbabwe ( FEUZ ), and Nurses Federation of Zimbabwe ( NFoZ ), lapho izisebenzi zikubeke sobala ukuba zikubone kufanele zithathe lelinyathelo ngemva kokuba zithenjiswa kokuphela edabeni lokutholiswa kwazo imali engaziphilisa ye “ Cost of Living Adjustment” zisithi laleyo ezayiphiwayo ingasatsho lutho.

Izisebenzi lezi zithi kunje isifika ku ZWL114 000 imali yokuthi umuntu anelise ukuthenga okudingakalayo ngenyanga - iBread basket ikanti uhulumende yena wanikeza izisebenzi zakhe esukela ZWL36 000 kulowo othola iholo eliphansi.

Umkhokheli wenye yenhlanganiso ezikumanyano wenhlanganiso ezilwela izisebenzi zikahulumende ye Zimbabwe Confederation of Public Sector Trade Unions ( ZCPSTU ), ye Zimbabwe National Educators Union – ZINEU umnumzana Moven Dube, ulandisa kabanzi ngokubafuqileyo ukuthi bathathe lelinyathelo lokulobela umqhatshi.

“ Ngakho izisebenzi zonke zimelelwe ngama Associations lamaUnions azo, zonke zihlangene, zayenza isivumelwano ngemva kwemizamo yonke eyenziweyo ukuthi i-government izwisise isimo izisebenzi zayo eseziphakathi kwaso, esezithwele ubunzima ngayo. Ngokunjalo, sekufike lapha esigabeni sokuthi sinike i-government i-14 days ezokuthi ithi respond ku-situation abantu abaphakathi kwayo, ukuze izisebenzi ziyenelise ukuqhubekela phambili zisebenza, zibone impela ezikusebenzelayo. ”

Uqhubekele phambili uDube elandisa ngenyathelo elizothathwa yizisebenzi zikahulumende ma engasaphendulanga kulokho abakhala ngakho.

“Kodwa nxa i-14days zingadlula i-gocernment ingayenzanga lutho, akusela ngenye indlela, okuyabe sekusele yikuthi izisebenzi zonke ezingaphansi kuka-government, zizaphosela phansi amajogwe, zihlale phansi kuze kuyefika lapho i-government ezatshengisela khona ukuthi izimisele ukuthi incedise izisebenzi, zithole umholo ozaziphilisa. Zithole umholo ozayenza ukuthi badle bagqoke, bafundise abantwana bahambe esikolo, bayenelise ukuhlala ezindlini eziqondileyo.”

Unobhala jikelele enhlanganisweni elwela ilungelo lezisebenzi eye Zimbabwe Congress of Trade Unions - ZCTU umnumzana Japhet Moyo upha umbono wakhe phezu kwaloludaba.

“Singazi ukuthi le indaba izaphutsha njani kodwa lilungelo lezisebenzi zonke nje ukuthi zekele umsebenzi nxa zingathakazeleli ezikunikwayo. Sibona angani ke laba abakhokhela inhlanganiso ezikuPublic Service, balandela ke umthetho, ilungelo labo nxa kuyikho abakuthunyiweyo, nxa kuyikho njalo okufunwa ngama-members, benza into ekahle ukuthi ke bekele umsebenzi. Ngoba phela bayakhonona, kusemthethweni njalo ukuthi bekhonone.”

Ukhuthaza uhulumende uMoyo ukuba ayilungisise lindaba yokukhonona kwezisebenzi zakhe iphele kokuphela.

“Sibona angani umqhatshi katshengiseli ke i-seriousness. Sibona engani uthatha nje i-collective bargaining, kumbe ukubambanisa inkulumo lezisebenzi zakhe, ukuthatha ze, akakuqakathekisi, yiyo indlela esibona ngayo. Kanti ke nxa sikhangela ukudula okwenzakalayo ema-shop, ama-services akhona, konke kufuna imali, imali yankhona etholwa yizisebenzi inlutshwana. Yikho sibona izisebenzi zixokozela ngendlela enje.”

Kwasekelwa ngumnumzana Silas Mthombeni isakhamuzi sakoBulawayo.

“Siyavumelana lakho, siyabasapota njalo, loba nje lathi siyakwazi ukuthi kuzasibetha, lapho sesifuna ama-services abo lapha lalaphayana. Kodwa, hayi, mabayenze lokho ababona kungani kuzabanceda, siyavumelana lakho thina. Iholo abaliphiwa lona nguhulumende, lincxane kakhulu, alibasindawo, abakwanisi ukubhadala ngitsho le-school fees, lokuthi bagqoke kuhle, kubonakale ukuthi bayemsebenzini, basebenzela uhulumende.”

Umphathintambo wogatsha lwezisebenzi lenhlalakahle kazulu umnumzana Paul Mavhima utshele i-Studio 7 ukuthi kuzoqhutshwa umhlangano ngoMvulo phakathi kwezisebenzi zikahulumende lomqhatshi wazo, esithi ngoba uhulumende eqakathekisa ingxoxo lezisebenzi zakhe.

Umkhokheli wenhlanganiso elwela ilungelo labongi, yeZimbabwe Nurses Association, umnumzana Enoch Dongo uhlezi esethesa uhulumende umlandu wokungafuni ukuxoxisana lezisebenzi zakhe isikhathi sisasekhona, ngungakabi lomonakalo.

XS
SM
MD
LG