amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi Zikhala Ngendlala


A man carries a full bag of donated maize grain, March 13, 2019, in the Mutoko rural area of Zimbabwe. Eastern Zimbabwe receives help to fight drought induced hunger, as a total of 32,000 villagers affected by drought in the Mutoko area. They received…
A man carries a full bag of donated maize grain, March 13, 2019, in the Mutoko rural area of Zimbabwe. Eastern Zimbabwe receives help to fight drought induced hunger, as a total of 32,000 villagers affected by drought in the Mutoko area. They received…

Izakhamizi zesiqintini seKezi eMatabeleland South zithi sezibhekane lendlala eyesabekayo kulandela ukungani kuhle kwezulu okwenza bengatholi isivuno esihle lonyaka. Inengi lithi licela uhulumende angenele ngoba umangoye selala eziko.

Inengi labantu kulumhlubulo lithi selisidla kanye ngosuku ngoba ngenxa yokuswelakala kokudla. Umfelokazi uThobekile Zulu uhlulukelwe okwamagama engazi ukuthi abantwana uzabaphani njengoba engavunanga lutho.

"Lapha eKezi sithwele nzima bakithi. Mina ngihlala labantwabami abathathu kunzima. Lonyaka vele izulu azange line kuhle asivunanga luthu, sidla kanye ngelanga lokuthi abantwana bonalaba ngizabathini lonyaka angazi, kunzima kakhulu. Umkami wabhubha wangitshiyela abantwana bonaba abathathu, bengiziphilela ngokuthi ngilime lami ngithole khonokhu okuncane manje lonyaka hayi kunzima."

Inhlanganiso ezinengi ezincedisa izakhamizi ngokudla azisekho njalo inengi lithi lezinhlanganiso zavinjwa nguhulumende. Izakhamizi zithi zezwa kuthiwa uhulumende uzabaphathisa ngokudla ngenyanga ezayo. UMnu. Kennedy Moyo, ubuhlungu ngohulumende.

"Awekho ama donor, akusela donor ekhona. Ugovernment bathi uGovernment uyivalile. Uyivala kanjani thina silamba. UGovernment yenalo Government ukewafika yini lapha kithi ezobona ukuthi abantu bahleli njani abantu bakhe. Udela abantwabakhe abalambayo eyothenga ama bhasi."

Izakhamizi ezinengi zithi sezihambise izikhalazo zazo kunkokheli zesigaba, okuhlanganisela labo sobhuku kodwa akulanto ephumayo. UMnu. Medius Ndebele, usobhuku wako Matshina Village, uyafakaza ukuthi yindlala yodwa esigabeni sakhe.

"Indlala eyiyo ephethe abantu , yikho okusithwalise nzima singabakhokheli ngoba kumele sibanakekele ukuthi bangaphiwani kodwa siyabacelela ezilokhuzeni, kuthwa yini laba? Ama donor ,bayasithembisa kodwa abakafiki. Eyinye esithembisileyo kakhulu yi Caritas, ibithe ekupheleni kuka Septermber izazama ukuthi wonkumuntu okhonapha esigabeni azuze ukudla kodwa abakakwenzi. Abanye vele sebesidla ntambama kuphela, you see, ngoba vele akulalutho. Lonyaka vele idwala, vele azanga singene edwaleni."

UMnu. Mkhululi Ncube, usobhuku koNhlupho, ugcizelela amazwi kaNdebele njalo uthi sowahambisa izikhalazo zabantu kunkokheli eziphezulu kodwa katholimpendulo.

"Sihawula kuze kuyefika uSeptember, lezifuyo zethu zisebunzimeni akula kudla akulatshani, sesifanana nje izifuyo labantu. Kubi okungamadamu kwethu kuncinyane, kukuncinyani sezisiya edamu elikhulu khatshana phansi ......siyazihambisa kodwa sizama ukuthi siwathole ,impendulo asikayitholi. Silo khansila, sihambisa ku khansila ukhansila laye ahambise phambili kusocial welfare but asika phendulwa lutho kodwa ngapha indlala iyasibulala."

Ezinye izakhamizi zeKezi zithi zazama ukufinyelela kuhulumende zisebenzisa ummeli wazo edale lephalamende okubandla leZanu PF uMnu. Soul Mahalima Ncube weMatobo South, okuyiso isigaba esibhekane lendlala enkulu kodwa kabamboni njalo lezikhalazo kaphenduli. Umsakazo weStudio 7 uxhumane laye ecingweni wala ukukhuluma ngodaba lwendlala. Umphathintambo kahulumende obona ngezemibiko lokusakaza, uNkosikazi Monica Mutsvangwa, uthi uhulumende wakhe usethembise ukuthi akulamuntu ozabulawa yindlala eZimbabwe.

Asivunanga kuhle lonyaka, uhulumende uzabona ukuthi akulamuntu ozalamba. Ngenxa yohlelo lukahulumende lwentwasa sasala silokudla mbijana okuza ncedisa abantu okwesikhathi njalo sesithenga umumbu ngaphandle kwelizwe.

Izulu alinanga kuhle kwele Zimbabwe ekupheleni ngomnyaka ophelileyo lasekuqaleni kwalumnyaka kusenziwa yikutshintsha kwezomkhathi - iclimate change - okusemhlabeni wonke jikelele. Inhlanganiso encedisa uzulu ngezokudla emhlabeni wonke eyeWorld Food Programme ithi ilizwe leZimbabwe ngelinye lamazwe angamatshumi amabili emhlabeni wonke elibhekane lendlala enkulu lonyaka, ikakhulu kusukela kuyonale inyanga kuzekubesekupheleni komnyaka.

XS
SM
MD
LG