amalinks wokungena

Breaking News

ICrisis in Zimbabwe Coalition Ithi Yethuselwa Ngamalunga Ebandla leZanu PF


Abalandeli bebandla leZimbabwe African National Union Patriotic Front (ZANU-PF)
Abalandeli bebandla leZimbabwe African National Union Patriotic Front (ZANU-PF)

Abenhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition bathi sebelobele amapholisa bewazisa ukuba bafisa ukufola emigwaqweni bekhonona ngesimo esibi somnotho langokwephulwa kwelungelo loluntu nguhulumende.

Benza lokhu ngesikhathi bethuselwa ngamalunga ebandla elibusayo okwenze bavala amahofisi abo ngoLwesine.

Abenhlanganiso le balelwe ngamapholisa ngeviki ephelileyo ukuba befole emigwaqweni beveza ukufuthelana ngalokhu lokunye okubahluphayo eZimbabwe. Umthethwandaba wathi kumele belandele kahle iziqondiso zomthetho weMaintenance of Peace and Order Act ukuze befole emigwaqweni.

UMnu. Peter Mutasa, umgcinisihlalo wenhlanganiso le uthi bafisa ukutshengisela ngokuthula.

“Amapholisa asesibizile ukuba siyehlangana lawo. Sikulandele konke lokho umantshi kanye lamapholisa ababethe sasingakulandele encwadini yethu yesicelo sakuqala. Amapholisa ngake esalela ngoba sesenze konke lokho okumele sikulandele. Sikhangelele ukuthi sizoqhubeka ngokutshengisela kwethu, sisenza lokho esikuvunyelwa yisisekelo sombuso, phansi kwesigaba 69 sesisekelo sombuso, ukutshengisela ngokuthula.”

UMutasa uthi sebesethuselwa ngabakubandla leZanu PF abacatshangelwa ukuba babuye izolo emawofisini abo batshona bezihlalele ezimoteni phandle kwaleyondawo.

“Sikhathazekile kakhulu ngalesi sehlakalo. Sikhangelele ukuthi abasesipholiseni bazobona ukuthi kasilinyazwa, sikhangelele ukuthi abeZimbabwe Republic Police bezowalondoloza amahofisi ethu kanye lezisebenzi zethu. Isimanga yikuba yikho kanye esifuna ukukhonona ngakho kulokho kufola kwethu njalo asikulindelanga, ukubona abeZanu Pf loba olunye nje uhlangothi lukahulumende, besihlasela ngoba silandela ilungelo lethu elimunyethwe kusisekelo sombuso.”

UMnu. Tafadzwa Mugwadi, ophethe uhlangothi lokwethulwa kwemibiko kubandla leZanu PF, uthi uMutasa labanye bakhe baphupha emini libalele.

“Akusimangalisi thina lokho osekukhulunywa, kakhulu ma sikhangela ukuthi kuvela enhlanganisweni yeCrisis Coalition elenkokheli efana loBlessing Vava loPeter Mutasa abaziwayo ukuthi bengabahlezi befafaza amanga emhlabeni wonke jikelele ukuze majabulise labo ababasiza ngemali.”

Okwamanje abakubandla leCitizens Coalition for Change – uMnu. Job Sikhala, uMnu. Godfrey Sithole labanye - bavalelwe esitokisini besetheswa icala lokutshotshozela udlakela. Kuthiwa batshotshozela uzulu ukuba avukele uhulumende kusanda kubulawa uNkosikazi Moreblessing Ali, ocatshangelwa ukuba wabulawa ngamalunga ebandla leZanu PF.

Umzimba wakhe lokhu usendlini yamakhaza eChitungwiza General Hospital. Ibandla eliphikisayo liyakuphika ukuba amalunga alo abulala uNkosikazi Ali.

UMnu. Ostallos Siziba, umsekeli wesikhulumeli sebandla leCCC, uthi kuyamangalisa ukuba amalunga ebandla leli athwaliswe nzima nguhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa. Uthi abalandeli abalitshumi lantathu ababotshwa ngesikhathi kubotshwa uSikhala loSithole bebesemthethwandaba eHarare.

“Lamuhla besisedaleke leHigh Court lapho ke abanye abangu 13 akade bevela khona, ngendaba ye-bail. Icourt idlulisele phambili loludaba, i-ruling izophiwa ngeviki ezayo. Njalo eChikurubi kulokhe kulo Honourable Sikhala lo Honourable Godfery Sithole. Siqhubekela phambili ngohlelo lokubana sincedisane njengabantu beZimbabwe ukubana ke kube le-freedom yabantu.”

Abanye abakhulume leStudio 7 bathi kuyamangalisa ukuba kulelunga leZanu PF, uMnu. Abton Mashayanyika, olokhu engakabotshwa kulandela ukwethula umbiko kumabonakude esithi kumele uMnu. Nelson Chamisa lemuli yakhe bebulawe. Ibandla leZanu PF kukhanya selimlahlile lisithi kalancwadi eziveza ukuba ngumsekeli walo. UNkosazana Patience Sibanda, okunhlanganiso yeZimbabwe Democracy Institute, umangaliswa ngokwenzakala eZimbabwe.

“Uhulumende kumele ezinuke amakhwapha ukuthi umthetho kumele usetshenziswe ngendlela efanayo, kungakhethwa ukuthi lo, ngowebandla liphi, longowebandla liphi kodwa konke kusetshenziswe mayelana lesisekelo sombuso.”

UNkosikazi Rosline Gwese, owebandla le-Labour Economists and African Democrats, uthi abantu balelungelo lokutshengisela lokungena kunhlanganiso abazifunayo.

UTaurai Kandishaya, okuhlangothi lwabatsha kubandla leZanu PF, uthi akumangalisi okukhulunywe nguMashayanyika.

Abakunhlanganiso yeZimbabwe Human Rights Commission lamapholisa bathi sebehlolisisa okwethulwa nguMashayanyika. Igqwetha elilodumo, uNkosikazi Beatrice Mutetwa usanda kulobela inhlanganiso ezitshiyeneyo lamapholisa ekhonona ngokungabotshwa kuka Mashayanyika. Isikhulumeli samapholisa, uAssistant Commissioner Paul Nyathi, walile ukukhuluma ngodaba lolu.

XS
SM
MD
LG