amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Abanengi Bakhala Ngodlame Lwezombusazwe eZimbabwe


FILE: Ababotshwa betshengisela emigwaqweni eZimbabwe ngomnyaka ka2019
FILE: Ababotshwa betshengisela emigwaqweni eZimbabwe ngomnyaka ka2019

Abantu abanengi eZimbabwe bathi bakhathazekile ngodlame olukhona elizweni. Bathi nxa kungalungisiswanga imthetho ekhangela ukhetho udlame lolu luzamemetheka okumangalisayo.

Amalunga amabandla ezombusazwe amanyane ngaphansi kombuthano wePolitical Actors Dialogue (POLAD), akhuthaza abaphatheka kwezombusazwe ukuthi bengatshotshozeli udlame.

Ekhuluma lentathelizindaba, olilunga lePOLAD, uMnu. Lovemore Madhuku, uthe balenhlelo ezilitshumi lane zokuthi ukhetho oluzayo lube lokuthula njalo luqhutshwe ngemfanelo. UMnu. Effort Ncube, ingcwethi kwezombusazwe, uthi nxa kuguqulwa umthetho kumele kukhangelwe lembangela yakhona.

“Kuqakathekile ukuthi sikhumbule ukuthi imbangela yokungabi lokhetho olukhululekileyo eZimbabwe kasomthetho kodwa impande zalokho zinkulu zehla zisiya phansi kakhulu .lmbangela kuliqembu elibusayo laphana abasikhangelele ukhetho nxa ungathatha le imithetho esilayo Kusuk’umsindo ngo 1980 bafike babambe ukhetho olukhululekileyo .Ukhetho olukhululekileyo luya ngabantu ingqondo zabo hatshi umthetho inkinga yokuswelakala lokhetho olukhululekileyo yibandla elisesihlalweni nxa siguqula umthetho kumele sikukhangele khonokho.”

UMnu. Felix Magalela Mafa, ilunga leCitizens Coalition for Change, uthi abesaba ukunqotshwa kukhetho oluzayo sebekhuthaza uzulu ukuba ahlasele abaphikisayo.

“Kulusizi njalo kulihlazo ukuthi abantu beZimbabwe sebephila phakathi kodlame ngenxa yokuthi kuthwa kuzaba lama election kanti thina singabantu abathanda ukuthula njalo iconstitution ilandelwe lokhu kukhombisa ukuthi ababusayo bayesaba ukudliwa yikho sebebuyela emuva ukuthi basebenzise udlame bezama ukwethusela abantu.”

UMnu. Elliot Tshuma, isakhamuzi sakoBulawayo, uthi okwamanje kusathule kodwa kwande ukuguquka ukhetho soluseduze.

“Isituation kwezombangazwe siyobona ithule okwamanje kulungiselelwa ama election imnyaka ozayo singazi njalo ukuthi nxa lelo panga selisondela kuzabe kulokhe kuthule ngale indlela. Nge experience esilayo sikhangelele ukuthi kuzaba lama tensions azabakhona sekuqala uku campaigner kakhulu njalo sinanzelela okukhulunywe yipolad in terms of ama recommendation abo singazi njalo ukuthi azalandelwa.”

Akwaziwa ukuba kuzavinjwa njani ukuze kungabi lodlakela ngesikhathi kulungiselelwa ukhetho eZimbabwe.

XS
SM
MD
LG