amalinks wokungena

Breaking News

UMasisi Uvula Okusemthethweni Umbukiso weHarare Agriculatural Show


UMongameli Masisi loMongameli Emmerson Mnangagwa ngesikhathi kunikwa abanye abantu izicoco eHarare Agricultural Show.
UMongameli Masisi loMongameli Emmerson Mnangagwa ngesikhathi kunikwa abanye abantu izicoco eHarare Agricultural Show.

UMongameli Mokgweetsi Eric Masisi wakwele Botswana ngoLwesihlanu uvule okusemthethweni umbukiso weHarare Agricultural Show.

Ukhuluma endaweni le, uMasisi ukhuthaze uzulu wamazwe womabili ukuthi amukele indlela zakulez’insuku zokuqhuba imisebenzi etshiyeneyo okugoqela owezokulima, ezeInformation and Communication Technologies (ICT) kanye lokulima ngendlela ezimelana lokuguquka komkhathi.

Umkhosi wokuphawulwa ngokusemthethweni usungulwe yikuyahlola abebutho leZimbabwe, befola ngumongameli Masisi obengumhlonitshwa walonyaka, kuofficial opening yombukiso wezokulima omkhulu oweHarare Agricultural Show.

UMasisi utshele abekade bekulombuthano ukuba buyaqhubeka kakuhle ubudlelwano phakathi kwelizwe lakhe leleZimbabwe kusukela ngesikhathi eleZimbabwe lithola uzibuse ngomnyaka ka 1980.

Uthi kumqoka ukuthi abalimi bahambisane lesikhathi basebenzise indlela zakulezi insuku ezisebenzisa imitshina yakulezi insuku.

“Sekuyisikhathi sokuthi ukusebenzisa lokusebenzisana kuwo wonke amazinga wonke kuzigaba zokulima kwenziwa kusetshenziswa imitshina yakulezi insuku. Inguquko kwezemitshina yakulezi insuku kuyiyona nto okumele isetshenziswe.”

Kwasekelwa ngumkhokeli wenhlanganiso eqoqa lumbukiso eye Zimbabwe Agricultural Show Society umnumzana Ngoni Kudenga.

“Amalungiselelo wokwethula impumela yenhlolisiso yomnyaka kwezokulima asekusigaba sawo sakucina, lapho kuzovezwa khona ngokujulile ukuba isimo kwezokulima simi kanjani.”

Omunye umlimi ophatheke kwezokufuya imbuzi eLupane esigabeni seMatebeleland North, uSigameko Mdlalose, uthi kuqakathekile ukuba abalimi njengaye bazwisise ukuqakatheka kokulondoloza imvelo kuqala anduba kukhulunywe ngezokusetshenziswa kwemitshina yakulezi insuku.

“Njalo siyafisa ukuthi ngabe kuba khona abantu abavele beqhatshelwe ukuthi bakhengele iganga. Nxa kuyikuthi kusesigabeni, isigaba sihlangane siqhatshe abantu abakhangela iganga ukuthi nxa bebona umlilo nje, intuthu encane bavele kumbe batshaye impembe kumbe batshaye ibhera kwaziswe izakhamizi ukuthi nanku umlilo, sisukume kusemasinyane sibe kwazi ukuthi siwucitshe lowo mlilo.”

UMasisi uqhibe umsebenzi wakhe ngokunikeza izicoco kulabo abenze kuhle ukwedlula abanye. Bebelikhulu abayitholileyo lanxa yena ephe labo abedlule abanye babo ngokwedlulise amalawulo. Laba ngababalisa abohlangothi lwabakubutho abathole umvuzo wokuba yibo akade belesitanda esihle ukwedlula abanye i Best Exhibiting Stand.

Othole isicoco ehlangothini lwabalima igwayi ukwedlula abanye (Best Tobacco Farmer) kungumnumzana Jonathan Musoki, unkosikazi Priscilla Marauka yena wathola esowedlule abanye kwezokulima inhlanyelo ( Best Agri-Produce Farmer ) kuthi isicoco sokuba ngumlimi owedlule abanye bonke kwezokufuya ( Best Livestock Farmer ) kungumnumzana Zvikomborero Fa.

XS
SM
MD
LG