amalinks wokungena

Breaking News

Osomabhizimusi Bahlaba Omkhulu Umkhosi Ngokucitshelwa Amandla kaGetsi


ZESA
ZESA

Ikampani epheka amandla kagetsi eye Zimbabwe Electricity Transmission and Distribution Company yethula umbiko kuviki edluleyo isazisa uzulu ukuthi amandla kagetsi malutshwana ngakho azabe ecitsha kusukela mhlaka 24 Mpandula.

Kusukela ngeviki edluleyo amandla kagetsi acitsha okwamahola phose alitshumi lasitshiyagalombili endaweni ezinengi elizweni lonke jikelele.

Lokhu sokutshiye osomabhizimusi, izibhedlela kanye lozulu ethwele amagabhavuzayo.

Usomabhizimusi wakoBulawayo othengisa inyama umnumzana Abel Ncube uthi lokhu sekubabulalela ibhizimusi ngoba inyama isonakala nxa kungela getsi.

“Amabhutsha ethu mancane, silakho ukuthi sigcini izidumbu ezimbili.Kodwa nxa amagetsi engahamba kutsho ukuthi izidumbu lezo ziyabola zingakathengwa. Kuyasenza ukuthi silahlekelwe yimali esingelayo. Njalo kuyakhweza indleko yokuqhuba ibhizimusi ngoba kuyamele ngibe ngilokhe ngisiyathenga mbijana mbijana.”

Isakhamuzi seTshabalala unkosikazi Skhangele Mlotshwa uthi ukusilela kwamagetsi kubafaka ebunzimeni ngoba iGas idula.

“Mina amagetsi angihlupha kakhulu ekuseni nxa ngilungiselela abantwana besikolo legas awulayo ukuthi ubaphekele lokhu kuyangihlupha kakhulu ngingumzali. Abantwana bathi betshayisa esikolo bathole akula kudla ngenxa yokuthi amagetsi awakho.”

Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo umnumzana Mkhokheli Ndlovu uthi ukucitsha kwamagetsi kuzabangela ukuthi intengo yempahla ikhwele.

“Ukuhamba kwamagetsi kuzabulala amabhisimisi ngoba sekumele kuthengwe ifuel ukuthi kusebenze igenerator. Manje lokhu kuzakwenza ukuthi izinto zikhwele ezitolo.”

Ohlaziya ezomnotho umnumzana Arthur Gumbo uthi ukucitsha kwamandla kagetsi kubulala amabhizimusi ngoba elahlekelwa ngabathengi kodwa indleko zokuqhuba ibhizimusi zikhuphuka.

“Nxa kungela magetsi ichallenge ebakhona yikuthi kuyamisa ukuthi amakampani enze izinto okumele azenze. Iproduction iyaba compromised, kuyacina kusenza ukuthi amakampani asebenzise indlela ezidulayo zokuthi bathole ugetsi njalo lokhu kubangela ukuthi amakhampani ehlise izilinganiso zempahla abazenzayo kodwa intengo yokuzenza ikhuphuka.”

Kusenjalo edolobheni leMasvingo kubikwa ezinye izibhedlela ezingela ezinye indlela zokuthola ugetsi wokuqandisa indlu yokugcina izidumbu sekusiba lomonakalo ngoba amandla kagetsi ecitsha phose usuku lonke.

Imizamo yokuxhumana labenkampani yeZETDC yehlule kodwa umnumzana George Manyaya okhangele ukudlelana kwekampani yeZETDC wazise umsakazo lo ukuthi isimo lokhe singakaguquki kuleso abasikhipha embikweni weviki edluleyo. Uthe njalo bazakwazisa uzulu nxa kungatshintsha.

Ikampani epheka amandla kagetsi eye Zimbabwe Electricity Transmission and Distribution Company yethula umbiko kuviki edluleyo isazisa uzulu ukuthi amandla kagetsi malutshwana ngakho azabe ecitsha kusukela mhlaka 24 Mpandula. Bathi lokhu kubangelwa yikwehla kwesilinganiso samandla kagetsi athengwa kwamanye amazwe kanye lokufa kwemitshina eHwange leKariba lapho okuphekwa khona ugetsi.

XS
SM
MD
LG