amalinks wokungena

Breaking News

Chamisa: Akukaze Kube Lokhetho Olukhululekileyo eZimbabwe


UMnu. Nelson Chamisa engakethuli ugwalo lokuqhutshwa kokhetho olukhululekileyo eZimbabwe.
UMnu. Nelson Chamisa engakethuli ugwalo lokuqhutshwa kokhetho olukhululekileyo eZimbabwe.

Abebandla leCitizens Coalition for Change (CCC) bathi sekuyisikhathi sokuthi kuqedwe udubo ilizwe elihlezi libhekane lalo kusukela lithola uzibuse ngomnyaka ka1980, lwezehlakalo zokhetho ezidalwa yisimo sokufuthelana lodlakela oluba khona sikhathi sonke impumela yokheto icine ingasamukeleki.

Lokhu kwethulwe nguMnu. Nelson Chamisa ngoLwesine eHarare emkhosini wokuphawula okusemthethweni ugwalo lokuhlela inguquko kwezokhetho elizweni, oluthiwa Pre-Election Pact on Electoral Reforms (PREPARE).

UChamisa uthi sebediniwe yikungaqhutshwa kuhle kokhetho eZimbabwe okwenza impumela yalo ingemukeleki.

“Lizathola ukuthi, kaluzake lube khona ukhetho olungaphikiswayo kwele Zimbabwe kusukela ngomnyaka ka1980. Abantu abakwazi ukukhetha inkokheli yabo abayifunayo”.

Kodwa isiphathamandla sebandla leZanu PF, uMnu. Joseph Tshuma, uthi kuyamangalisa lokho okutshiwo ngabe CCC.

Kwethulwa ugwalo olujulileyo oluveza ukuba kungaqhutshwa njani ukhetho olukhululekileyo eZimbabwe
Kwethulwa ugwalo olujulileyo oluveza ukuba kungaqhutshwa njani ukhetho olukhululekileyo eZimbabwe

“Yibo ububhanxa obukafunakaliyo bona lobana, nxa abantu laba befuna ukulungisa, kabalungise ngendlela epheleleyo hatshi lokhu abakwenzayo. Ukuthi khona shuwa ukhetho lube ngo 2018 khathesi sesize siku 2022, sesisiya kolunye ukhetho sebeyikhona beqalisa umsindo ngokhetho lolu esesisiya kilo. Uhlubone ukuthi sebedinga vele izizatho ezokuthi khona nxa sebedliwe bekwanise ukuphika, beyale impumela ezabe iphumile ngesikhathi sonaleso, sebeqalise ukuthi khona bekungala ma-electoral reforms, bekungela lokhu lalokhu”.

“Laba ababalayo kanye lokugcina amaphepha wokuvota abathiwa yi-ZEC, bebe yibandla elizimelele lodwa, elingelani lezindaba zombusazwe kumbe ezamapolitiki, ukwenzela ukuthi ilizwe leZimbabwe lingabi lama-Elections atshona esexatshanwa njalo eselwisanwa ukuthi hayi, asihambesineni e-court.”

UMnu. Patrick Ndlovu, umgcinincebo webandla leGeneral Economic Transformation, uthi kuqakathekile ukuba njengabamabandla ezombusazwe benze inhlolisiso ukuba labo bantu ababasekelayo kungabayavota yini kumbe bagcwala kumaRally nje kuphela.

“Thina lapha e-Africa, all elections ungadliwa sekuthiwa khona bantshontshile ama-elections. There is no fair elections, singakhangela amanye amazwe, okwakhathesi sesikhuluma ngeKenya, ebekuthiwa ama-elections antshontshiwe, angizange ngilokhuze. Even u-Edgar Lungu eZambiya laphana, nguye owayeku-rulling party but after losing elections wacabanga ukuthi wantshontshelwa futhi”.

UMnu. Yohane Banda, isakhamuzi sakoBulawayo, ukhuthaza ukuba kulungisiswe konke lokho okubangela ukuxabana lokudonselana ngempumela yokhetho, lungakenziwa.

“Kungabi lomuntu ozathi yena, bekunje mina angizange ngikwanise ukuthi ngikhampene ngoba ngoba ngangingela esingathi yi access to i-media kumbe ama-voters ami kawakwanisanga ukuyavota ngoba ayesethuselwa, kasahambanga ukuyavota amanye akhona besesabela i-security yempilo zabo. Konke lokhu yinto eyokuthi ngabe iyakhangelisiswa engakayenziwa ama-elections akhona. Kuyinto sibili eqakatheke kakhulu eyenza ama-results akhona nxa esekhitshwa, kungabi lokudonselana kokuthi omunye athi kunje, kunje”.

Abebandla leCCC bathi lolugwalo lubeka obala okuyisikhombisa abakudingayo ukuba kulandelwe ukuze kuqhutshwe ukhetho olukhululekileyo ngomnyaka ka2023.

Okuyisikhombisa lokhu, kugoqela ukuba lelungelo lokuvota komuntu wonke okugoqela lasebehlala kwamanye amazwe iDiaspora Vote, udaba logwalo lwamagama abalelungelo lokuvota, iVoters Roll, ukwaziswa kwempumela yokhetho ngesikhathi esibethiweyo, ukuqhuba ukhetho oluqotho, ukwanelisa ukufinyelela imisakazo lamaphephandaba kahulumende, ukulondolozwa kwaleyo vote kanye lomvikela kazulu ophatheka kulolokhetho.

Baphinde bazisa lumhlangano ukuba bafuna ukhetho oluzohlolwa ngabenhlanganiso ezitshiyeneyo okugoqela eye United Nations lezinye. Baveze njalo ukuba bakhangelele ukuba loludaba, luzophakanyiswa edale lephalamende ukuze ibe khona inguquko kundlela abekomishini ebona ngezokhetho eye Zimbabwe Electoral Commission-ZEC abaqhuba ngayo umsebenzi.

XS
SM
MD
LG