amalinks wokungena

Breaking News

Akulantuthuko Ezaba Khona Elizweni Ngomnyaka Ozayo Kusimo Sezomnotho:Kutsho Ingcwethi Zezomnotho


Zimbabwe People queue at the bank
Zimbabwe People queue at the bank

Lanxa intengo leyi iphezulu kutsho ukuthi amankampani awasoze enelise ukuboleka imali nxa kunjalo asikhangelelanga ukuthi kube leproduction elizweni ngoba amakhampani azaproducer njani imali beyithethe ngaphi:kutsho lezi ngcwethi

BULAWAYO............

Ingcwethi ezicubungula ngezomnotho welizwe ziveza imbono yabo mayelana lesinqumo esethulwe nguMphathintambo wezemali esokukhuphula isilinganiso somthelo wemali yokweboleka- I Interest rate. Lezi ngcwethi zithi umnyaka ozayo awusoze ubelomehluko lakulowu esikiwo nxa kungela mpahla elungiswa elizweni ethengiswe kwamanye amazwe.

Lokhu kuza ngemva kokuba umphathintambo wokuthuthukiswa komnotho umnumzana Mthuli Ncube ethule umbiko ethi imbadalo yemali yokubolekwa ayisoze yehle izaqhubeka ikusilinganiso sokungamakhulu amabili ekhulwini-200% ngenhloso yokwehlisa ukuwa kwesisindo sedola leZimbabwe.

Umnunzana Stevenson Dhlamini ocubungula ezomnotho njalo efundisa ekolitshini eliphezulu lako Bulawayo ele National University of Science and Technology uthi ukukhwezwa komthelo ozalwa yizikwelede i-interest rate kuyancedisa ukuthi kungabi lokukhuphuka kwentengo mahlayana.

“Kucacile ukuthi intengo yokweboleka imali izabe ilokhe ifakwe kuzinga eliphezulu. lnjongo yalokhu yikuthi alwise ukukhwela kwempahla i-inflation. Kwamukelekile kuvamile njalo kuzifundo ezikhangelane lokugcinwa komnotho weIizwe ukubana ilizwe nxa likelahlangana lokukhuphuka kwentengo yempahla okubalulekileyo yikuthi kwehliswe inani lemali esebantwini ebhodabhodayo esingathi imoney supply okunye okusetshenziswayo yintengo yokweboleka imali.”

Unkosikazi Sanele Mvundla oqhuba izifundo ezomnotho uthi kuzabe kulokhe kufana kumnyaka ozayo ngoba amankampani engela mali yokuthi balungise impahla ezakuya thengiswa phandle kwelizwe.

“Lanxa intengo leyi iphezulu kutsho ukuthi amankampani awasoze enelise ukuboleka imali nxa kunjalo asikhangelelanga ukuthi kube leproduction elizweni ngoba amakhampani azaproducer njani imali beyithethe ngaphi. Akula mahluko esingawukhangelela kumnyaka ozayo ngoba kuyabe kungela production okutsho ukuthi I production yiyo ethuthukisa umnotho welizwe asingeke sikhangelele ukuthi kube lenguquko.”

Zimbabwe bank
Zimbabwe bank

Umnunzana Effort Ncube umqondisi wenhlanganiso ebona ngamalungelo abathengi eyeNational Consumer Rights Association uthi isilinganiso se200% sizadiliza umnotho weZimbabwe.

“Ibusiness iyayidinga imali eyiboleka ebank kodwa nxa ngabe kuthiwa ungaboleka imali uyayibhadala nge200% yinto engatholakali even lakubomatshonisa.Kuyingozi kakhulu ngoba kuzavimbela abamabhizimusi ukuthi bengaboleki imali abasoze bathuthukise amabhizimusi abo ukuze baqhatshe abantu abanengi.Yebo kambe kuyavimbela ukuthi imali yeZimbabwe ingadiliki kakhulu kodwa umnotho lenotho yeZimbabwe iyadilika ngenxa ye200%.”

Umphathintambo wezokuthuthukisa ezomnotho umnunzana Mthuli Ncube ukhiphe umbiko othi isilinganiso somthelo ozalwa yimali yokubolekwa ayisoze yehle izaqhubeka ikumakhulu amabili ekhulwini-200%.

Zimbabwe Minister of Finance Mthuli Ncube
Zimbabwe Minister of Finance Mthuli Ncube

Abahlaziya ezomnotho bathi ukukhutshulwa kwembadalo yokuboleka imali kujonge ukuba kwehliswe imali esetshenziswa nguzulu kanye lokuwa kwemali yakweleZimbabwe nxa iqathaniswa leyakwamanye amazwe. Nxa imbadalo yokweboleka imali iphansi, indlela amabhizimusi aboleka ngayo imali iyaqansa kakhulu, esiyathenga imali yakwamanye amazwe.

Okunye njalo okukhutshuliweyo nxa sikhangele iziqondiso zokusetshenziswa kwemali, i-Fiscal Policy ekhona yimithelo eyeTax. Lokhu kujonge ukuthi uhulumende athole imali yokusebenzisa khonapha elizweni ukuze engaze aboleke imali kwamanye amazwe. Lokhu kungenxa yokuthi uhulumende wakwele Zimbabwe kakabi lemvumo yokuboleka kunhlanganiso ezifana lezomhlaba o-International Monetary Fund (IMF), world Bank lezinye.

XS
SM
MD
LG