amalinks wokungena

Breaking News

Abantwana eSithakeng Bafundela Esakhiweni Esilunxiwa Lwesitolo Esingabadilikela


Lolu lunxiwa lwesitolo osolupheduke lwaba yikilasi yokufundela eSithakeng, Nhwali, ngoba kungela sikolo esiseduzane lalindawo.
Lolu lunxiwa lwesitolo osolupheduke lwaba yikilasi yokufundela eSithakeng, Nhwali, ngoba kungela sikolo esiseduzane lalindawo.

GWANDA - Nxa usuka emavinkilini eNhwali ulubhekise eZezane usuhambe amakhilomitha angaba litshumi, 20, kulesakhiwo esadilika kudaba esesilunxiwa nje.

Lapho usondela uzwa okungamazwi kwabantwana abancane behlabela uthi usithi mehlo suka uthole lombalisikazi kufundwa kungadlalwa.

KuseSithakeng ke lapha, lapho abafundi beECD A abaqhuba khona izifundo zabo bengakayifunda esikolo seNhwali Primary, sona esikhatshana kakhulu labo.

Isakhiwo lesi lunxiwa lwakudala-dala lwesitolo esingela phahla, umnyango kumbe yona i-black board yokubhalela. Imiduli yaso idabukile njalo ikhanya nje ingaba yingozi ebantwaneni.

Buqamama nje, izakhamizi zeSithakeng, khonapho eNhwali, sezithethe inyathelo lokuzakhela isikolo ngoba abafundi behamba umango omude ngelanga besiya eNhwali Primary School, okuyiso sodwa isikolo esiseduzane labo.

Abazali abaxoxe leStudio 7 bathi badinga uncedo kuloba ngubani ukuze bakhe lesisikolo ngokuphangisa.

Omunye wabazali laba nguNkosikazi Blessing Madonko, yena othi indawo yokwakha isikolo lesi bayiphiwe yikhansili.

“Sesilwisa ukuthi sakhe isikolo sethu ngoba sebesivumele abeRDC,” kutsho uNkosikazi Madonko. “Kodwa bathe indawo yethu incane, ngakho ngeke sakhe i-primary egcweleyo ukusuka kuGrade 0 sisiya kuGrade 7.”

Izakhamizi zeNhwali seziphiwe indawo yokwakhela isikolo ngoba abantwana befundela enxiweni lwesitolo.
Izakhamizi zeNhwali seziphiwe indawo yokwakhela isikolo ngoba abantwana befundela enxiweni lwesitolo.

Amazwi kaMadonko agcizelele nguNkosikazi Jospehine Moyo, yena othi umango ohanjwa ngabafundi ubafaka engozini enkulu.

“Abantwana bahamba umango omude, eNhwali kukhatshana,” kutsho uMaMoyo. “Sibone kungcono ukuthi sakhe isikolo khonapha eduzane ukuthi abantwana bengahambi umango omude. Ebantwaneni abangamankazana kubafaka engozini ngoba bahamba sebedlala besenza izinto ezingalunganga.”

UNkosikazi Jane Muleya laye uyisakhamuzi seSithakeng. Uthi: “Umsebenzi esiwenzayo yikulwisa ukuthi sibe lesikolo. Umango omude lo ucina udala ukuthi umntwana engabi lothando lesikolo, abadala bazimisele lokutshaya izitina. Sesiqalisile, siyasebenza loba kutshisa.”

Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo uMnu Taungana Ndoro ubengakholwa ukuthu kulabafundi abancane abahamba umango omude kangaka, kodwa kasaphendulanga imbuzo yethu ngaloludaba lalapho sesimthumele ubufakazi.

Inengi labafundi kulesisabelo kaliphutshi izifundo ngezizatho ezitshiyeneyo ezigoqela imango emide abayihambayo lapho besiya esikolo kanje lokuswela nje imali ngenxa yobuyanga.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:09 0:00
XS
SM
MD
LG