HARARE - Umkhokheli webandla leCitizens Coalition for Change, uMnu. Nelson Chamisa, walelwe namuhla ngumphathintambo obona ngezemithetho labalinda entilongweni yeChikurubi Maximum Prison ukuba akhulume loMnu. Job Sikhala lamanye amalunga ebandla leli avalelwe kuleyo ndawo.
UChamisa utshele intathelizindaba esesangweni sentilongo le ukuba ungeniswe emawofisini abaphathi beChikurubi Maximum Prison lapho akhulume khona lomkhulu wabo uMoses Chihobvu, ombikele ukuba umphathintambo wezemithetho, uMnu. Ziyambi Ziyambi, uthe kasoze enelise ukubona uSikhala labanye bakhe abafika itshumi lanhlanu abebandla leCCC.
“Basimise okwesikhathi esingaba ngamahola amabili loba amathathu njalo lingakufakaza lokho. Kodwa ngokuphazima kweso, sitshelwe ukuthi bathole umlayezo locingo ukuthi basitshele ukuba kasiyikubabona abanye bethu ngakho asisanelisanga ukubabona. Kulihlazo, kuyisihluku, akwamukeleki lokho okokuthi umthetho usetshenziswa ngendlela enje.”
UMnu. Ostallos Siziba, umsekeli wesikhulumeli sebandla leCCC, uthi akumangalisi okwenzakale namuhla eChikurubi Maximum Prison.
“Simiswe okwamahola amathathu sasesingena phakathi, sesiphakathi sekumele siyengena ku-last gate, yikho lapho u-officer in charge afonelwe khona etshayelwa ukubana khona engasivumeli, yikho lapho umongameli atshelwe khona ukubana ke kufanele engavunyelwa ukubana angene and bekungela ma-reasons why.”
Kasenelisanga ukukhuluma ngodaba lolu loZiyambi Ziyambi kanye loChihobvu ngoba bebengaphenduli omakhalekhukhwini. U-Mnu. Carrington Nyambo, siphamandla ebandleni elibusayo le Zanu Pf, utshele iStudio 7 ukuba ukuba leso sinqumo esithethwe nguhulumende ukwalela uChamisa ukungena ukuthi ayebobna uSikhala lo Sithole, kungesilungileyo ngoba kungekho okubi okwenziweyo.
“Kanti okwenza ukuthi bengene eChikurubi, okwakuqala, yikuyini, njalo nxa sikhangela, kuba yinto eyingozi kakhulu ukuthi sibone umuntu onjengoChamisa ebabona ngoba yini ayabe efuna ukukhuluma lezibotshwa njalo akayi kutshotshoze futhi ukuthi izibotshwa ziyenze i-rebellion njengabakwenzayo eNyatsime yini?. Lokhu yiso isizatho esikhulu esenza ukuthi kube yingozi ukuthi uChamisa abonane loSithole lezinye izibotshwa zeNyatsime ezasezisenza udlakela njalo.”
UMnu. Effie Dlela Ncube, olwela ilungelo loluntu, uthi okwenziwe nguhulumende kuveza ukuba akusalandelwa imithetho yelizwe.
“Lilizwe nje elibuswa sengathi sekuse-Zoo, umthetho wezinyamazana ongahloniphi amalungelo abantu. Ngokuba kawukho lowodwa umthetho ovimbela ukuthi uChamisa abone uSikhala ngaphandle kokuthi abezepolitiki abaphezu kwalabo abezemajele, abafuni ukuthi babonane. Yibo abavimbayo. Lokhu kuzalimaza ubudlelwano beZimbabwe lamanye amazwe kwenze ilizwe leZim,babwe libonakale liyilokho eliyikho khona vele lingahloniphi umthetho lamalungelo abantu.”
USikhala loMnu. Godfrey Sithole, abangamalunga edale lephalamende, kanye lamalunga ebandla leCCC alitshumi lane sebelenyanga ezine bevalelwe entilongweni. Betheswa amacala okutshotshozela udlakela njalo lokuzama ukuvimba abomthetho ukuthi bengabophi abanye ababesesigabeni seNyatsime lapho okwabulawa khona ilunga leCCC, uNkosikazi Moreblessing Ali, ngabacatshangelwa ukuthi ngamalunga ebandla elibusayo.