amalinks wokungena

Breaking News

AbeZimbabwe Abalama Exemption Permits Kabasoze Behlawule iCustoms Duty Sebebuyela Ekhaya


FILE - Abadabuka eZimbabwe abadinga amaphepha okuhlala lokusebenza kwele South Africa.
FILE - Abadabuka eZimbabwe abadinga amaphepha okuhlala lokusebenza kwele South Africa.

Uhulumende uthi izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa zizavunyelwa ukuphenduka ekhaya lemota umuntu munye ngamunye kanye lempahla ehlukeneyo kungelanhlawulo yeCustoms Duty.

Uhulumende ukhangelele ukuba abadabuka eZimbabwe abanengi abahlala kulelolizwe, abalama Zimbabwe Exemption Permits, bazabuyela ekhaya ekupheleni kuka Nhlangula ngomnyaka ozayo.

Umbiko lo wethulwe nguNkosikazi Monica Mutsvangwa, umphathintambo wezokwethulwa kwemibiko, othe idale leCabinet lahlolisisa ugwalo olujulileyo olwalotshwa luhlangothi lukahulumende olubona ngokudlelana lamanye amazwe, kwavunyelwana ukuthi abazaphenduka eZimbabwe kabasoze behlawulele imota zabo kanye lempahla etshiyeneyo umthelo weCustoms Duty.

UNkosikazi Mutsvangwa uphinde wathi kuzabunjwa ikhomithi ezalungiselela ukuphenduka kwezizalwane zeZimbabwe. Ngaphansi kwekomithi le kuzabunjwa amanye njalo azakhangela indlela zokuhamba, ukuvikeleka, ukuncediswa ukuthi bathole amaphepha afunakalayo lokuthi benelise ukuhlala emphakathini.

UMfundisi Useni Sibanda, umqondisi wenhlanganiso yeZimbabwe Christian Alliance, uthi loba lokhu kuzaphathisa ababuyela ekhaya, kumele kulungiswe ezomnotho welizwe ukuze abantu bathole imisebenzi.

“Ngakho-ke ukuthi uhulumende usethe imota zabo lempahla zabo bangabuya lazo kungela mbadalo kuyinto ezabanceda nxa bephenduka. Kodwa kumele uhulumende aqhuhebeke exoxisana leleSouth Africa ukuthi abantu abenza imisebenzi emqoka kwele South Africa benelise ukuqhubeka besebenza. Into eqakathekileyo njalo yikuthi kulungiswe indaba yomnotho ukuze abantu bathole imisebenzi. Kulungiswe izikolo lezibhedlela ukuze bathole izinto ezeneleyo bezelaphise, lezi yizinto ezenza kubenzima ukuthi abantu bephenduke ekhaya.”

UNkosikai Prudence JZ Moyo, olwela ilungelo loluntu, uthi lokhu kwamukelekile kodwa okusobala yikuthi abantu abanengi abasoze baphenduke ekhaya.

“Kuhle kakhulu okufakwe nguhulumende kuzobalula kulabo abafuna ukuphenduka kodwa esikwaziyo yikuthi abantu abasoze baphenduke. Okufunwa ngabantu yikuthi bavunyelwe ukuvota bathole iDiaspora vote ngoba nxa bengaphenduka lempahla bazaqala ngaphi.”

UNkosikazi Debra Mukasa, ophila ngokuthengisa, uncoma leli nyathelo.

“Ngibona okwenziwe nguhulumende kulungile ngoba kubuhlungu ukuthi umuntu atshiye impahla emuva. Lokhu kuzancedisa ukuthi abantu baphenduke belezinto ezeneleyo ezenza ukuthi abantu bengaqali phansi. Kuzenza ukuthi abantu baphenduke labo bezovota.”

Abahlala kwele South Africa bathi uhulumende weZimbabwe ubalahlile. UMnu. Ngqabutho Mabhena, umngcinisihlahlo weZimbabwe Community in South Africa, uyalandisa.

“Sibona angani uhulumende sekhalale izizalwane zeZimbabwe ezisebenzisa IZEP. Yebo balutshwana abafisa ukubuyela ekhaya abathokozileyo ukuthi abasoze babhadale kodwa inengi lifuna ukusebenza eSouth Africa. Besicabanga ukuthi ngokwengezwa kwesikhathi uhulumende uzabe ekhulumisana lohulumende weSouthAfrica. Abantu eSouth Africa bahlutshwa ngabantu abangela maphepha kodwa uhulumende weZimbabwe wehluleke ukwehlukanisa abalamaphepha labangelawo.”

Ugatsha lwendaba zasekhaya, oluyilo olulehofisi yokubhalisela ingwalo eziqakathekileyo olweHome Affairs kwele South Africa, lubika ukuthi kulabantu phose abazinkulungwane ezingamakhulu lamatshumi ayisitshiyangalombili- 178,000 abadabuka eZimbabwe abaphansi kohlelo lweZimbabwe Exemption Permit. Amaphepha la amiswa ukusebenza okusemthethweni ngoMpalakazi ngomnyaka ka2021.

Uhulumende wakwele South Africa waphinda wanika abantu laba ithuba lokulungisa amaphepha amatsha kungakafiki ekupheleni kuka Nhlangula ngomnyaka ozayo. Abanengi bathi kunzima ukulungisa amaphepha amatsha ngoba basebenza emakhitshini, emikambo, endaweni zokudlela lezinye ezingadingi ukuba umuntu abeyingcwethi kukho.

Uhlangothi lolu luthi kulabantu abafika inkulungwane eziyisithupha kuphela – 6,000 asebezame ukulungisa amaphepha amatsha okuhlala lokusebenza kwele South Africa.

XS
SM
MD
LG