amalinks wokungena

Breaking News

Seludluliselwe Phambili Njalo Udaba Lwesicelo SikaSikhala Sokuba Avunyelwe Ukuhlawula Isibambiso seBail.


Job Sikhala in court
Job Sikhala in court

Sezifika phose amakhulu amabili insuku elokhe evalelwe uSikhala selokhe wabotshwayo esetheswa umlandu wokuphazamisa ukuqhutshwa komthetho kanye lokutshotshozela udlakela esililweni somunye wabalandeli ebandleni le Citizens Coalition for Change, uNkosikazi Moreblessing Ali

Isicelo sommeli weZengeza West edale lephalamende, uMnu. Job Sikhala, sokuba atholiswe ithuba lokuhlawula isibambiso se-bail sesidluleselwe phambili, ngakhoke usazobuyela emthethwandaba kusasa mhla ka 23 kuLwezi ngemva kokuba umtshutshisi ecaleni leli ecele umthethwandaba ukuba ufuna isikhathi sokuthi alobe phansi imicijo yakhe yokusiphikisa leso sicelo. U Mantshi yena esithi laye udinga isikhathi sokuba anelise ukubala lokho okuyabe kulotshwe ngumtshutshusi kuloludaba.

Lokhu kuvezwe ngelinye lamagqwetha kaSikhala umnumzana Jeremiah Bhamu osebenzisana labenhlanganiso yamagqwetha alwela ilungelo loluntu ye Zimbabwe Lawyers for Human Rights. Lesi sicelo ngesesitshumi sikaSikhala sokuba avunyelwe ukuhlawula imali yesibambiso ukuze icala lakhe lithoniswe evela ngekhaya.

“Sesiside isikhathi evalelwe uSikhala kusukela mhla ebotshwayo. Kunengi osekuthe kwenzakala ngobude besikhathi okugoqela ukuba selwaphela ukwenziwa uphenyo edabeni lwakhona. Ekupheleni kwaloluphenyo ke, sitholiswe amagama abafakazi. Sithe sikhangela okutshiwo ngabafakazi kwasibonisa ukuba kaluselaso sisindo udaba luhulumende abeqina ngalo edabeni lukaSikhala lolu.”

Umsekeli wesikhulumeli sabandla le CCC umnumza Felix Magalela Mafa Sibanda upha umbono wakhe kuloludaba.

“Last time omunye wathi ufuna ukubulala imuli kaChamisa labantwabakhe, labantu bakhe, saya e-court, akulalutho olwenzakalayo. So akulaimpartial judges, akula impartial magistrates, akula impartial Human Rights Commissions, zilandela ibandla leZanu Pf. Yikho ke, hayi into le ibuhlungu, iyagulisa, otherwise abantu bazamponguhlala nje, njengenyamazana.”

Kodwa esinye isiphathamandla ebandleni le Zanu Pf umnumzana Believe Gaule uthi imithethwandaba elizweni isebenza izimele.

“Am-courts azisebenzela wodwa, ezimele wodwa lawo ama-courts esenza umsebenzi wawo kungela interference, kungela kungenela kukahulumende phakathi etshela ama-courts okokwenza. I-court kayitshelwa nguhulumende okokwenza, ama-courts ayazilawula wona ama-courts esenza umsebenzi wawo.”

UMnumzana Bekezela Gumbo, wenhlanganiso yeZimbabwe Democracy Institute, uthi akumangalisi lokho osekusenziwa ngabomthethwandaba ukube lokhe bebhoda edabeni lokutholiswa kukaSikhala ithuba lokuthi ahlawule isibambiso.

UGumbo uthi lokukhululwa kwabanye bakhe uSikhala abagoqela UMnu. Godfrey Sithole labanye abalitshumi lane kunsukwana ezisanda kwedlula, bekuliqhinga nje likahulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa ukuthi abonakale sengathi uyalihlonipha ilungelo loluntu ngesikhathi kulequla labenhlanganiso ye-Commonwealth ebelikuleli ukuzahlola isimo kwezokuhlonitshwa kwamalungelo abantu lokunye, andubana eleZimbabwe libuyiselwe ekubeni lilunga kilo.

“Indaba ye-bail leyi kumele siyizwisise ku-context ye-bigger political issue eyenzakala eZimbabwe, ukuthi iZimbabwe iya aseswa. Njengoba sikhuluma, i-aseswa yi-Commonwealth, uhulumende kaMnangagwa ufuna ukuthi labo abaze ukuzom-asesa bebone ingani amalungelo oluntu ke ayalandelwa.”

Sezifika phose amakhulu amabili insuku – 161 elokhe evalelwe uSikhala selokhe wabotshwayo ngoNhlangula kuwonalo umnyaka esetheswa umlandu wokuphazamisa ukuqhutshwa komthetho kanye lokutshotshozela udlakela esililweni somunye wabalandeli ebandleni le Citizens Coalition for Change, unkosikazi Moreblessing Ali yena owabulawa ngabacatshangelwa ukuba ngabalandeli bebandla elibusayo leZanu Pf.

XS
SM
MD
LG