amalinks wokungena

Breaking News

UMnangagwa Uthi Amabandla Ezombusazwe Akumelanga Atshotshozele Udlakela


APTOPIX Zimbabwe President's Speech
APTOPIX Zimbabwe President's Speech

UMongameli Emmerson Mnangagwa uvule okusemthethweni isigaba sakucina sedale lephalamende yesitshiyagalolunye, lapho akhuthaze khona amabandla azaphatheka kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo ukuthi atshiyane lodlakela.

UMongameli Mnangagwa wenze linkuthazo esethula umbiko wakhe oqakathekileyo kuzulu owe-State Of the Nation Address –SONA, kanye lokuvulwa okusemthethweni kwehlandla lesihlanu ledale lephalamende elesithoba munwe munye. Lumkhosi wenzelwe kusakhiwo esitsha sedale lephalamende esise - Mt. Hampden lapho aveze khona njalo uhlelo oluzolandelwa kwezokulungiswa kwemithetho.

“Abaphatheke kwezombusazwe abadinga usekelo ebantwini, ngesikhathi sokhetho lwelizwe lonke oluzayo luka-2023, kumele, balondoloze futhi baqinise ukuthula okukhona okwamanje, umanyano lothando esilwakhileyo njalo salukhulisa ngaphansi kombuso wesibili lo. Igxabano elodlame ayikaze ibe yingxenye yemvelo yethu njengabantu.”

Isiphathamandla seZanu Pf, uMnu. Munashe Mtutsa, uthi limqotho lelo elibethwe nguMnangagwa ukuba kube lokuthula elizweni.

“Siyakwamukela kakhulu njalo sikhuthaza laba abathanda ukuthi bathi khona kulodlame eZimbabwe belungiselela nje ukwenzela ukuthi bengadliwa ku-election bethi bekulodlame. Sithi hayi, liwazwile amazwi akamongameli owelizwe onguye omkhulu webandla leZanu Pf njalo, ukuthi uthi hayi, kungabi lodlame, akungabi lodlakela. Thina njenga basakhulayo ebandleni, siyakwamukela lokho, sikhuthaza abanye nje abasakhulayo abamanye amabandla ukuthi asisebenzeni sakhe ilizwe lethu ngendlela yokuthi uMongameli wasitshela ukuthi ‘ilizwe ngabanikazi balo’.”

Kodwa obona ngezokuqhutshwa kwemisebenzi kubandla le Mthwakazi Republic Party - MRP uMnu. Patson Xaba uthi okutshiwo nguMnangagwa kuyize, ngoba kunje amalunga ebandla lakhe ahlukunyezwa emini lebusuku ngoba belombono owehluke kulowe Zanu Pf.

“Silokudana okukhulu ngamalunga e-MRP endaweni yaseFilabusi lapho okutshaywe kwalinyazwa umnumzana lonkosikazi wakhe endaweni yaseFilabusi lokunyamalala kwamatitsha eGokwe, lokhe bethunjwa ngabantu beZanu Pf. Kusobala ukuthi iZanu Pf iyalithanda igazi njalo ilokhe iqhubeka ngesihluku seGukurahundi, i-genocide abayenza ngabo 1980 kusiya ku-87. Lokhu kusiveza ngokusobala ukuthi kabalisuthi igazi.”

Kwasekelwa ngumsekeli wesikhulumeli sebandla leCitizens Coalition for Change, uMnu. Felix Magalela Mafa.

“Siyabacebisa abantu beZanu ukuthi sekukwanile okwamanje, abantu sebezakwenza abakukwanisayo ngenxa yokuthi ukuzivikela kusemthethweni. Kanti benzani, balwa le Zanu Pf, balwa lathi kumbe baphongudiliza nje?. Hayi thina sifuna ukuthula njalo asikhwabithi ukuthi abantu behlala besilwa. Abadala bathi zinhle zithobelene, zingathi gwaqa enye izabongolela.”

Ingcwethi kwezombusazwe, uMnu. Effie Dlela Ncube, owenhlanganiso ebona ngezamalungelo abathengi eye-National Consumer Rights Association - NACORA, upha umbono wakhe.

“Into ebiqondile ukuthi ayikhulume yikuthi ibandla lakhe lingethuseli abantu, lingatshayi abantu, lingangeni kwezodlame ngokuba yilo elenza khona lokho hayi laba abanye. Yilo elitshaya abantu, yilo elethusela abantu, yilo elingakholelwa okhethweni olukhululekileyo ngokuba lisesaba ukhetho olukhululekileyo. Ngakho ke bekufanele ukuthi ahlale lebandla lakhe phansi, hayi ukukhuluma lesizwe esethuselwayo, esitshaywayo, kodwa atshele labo abayibo abatshaya abantu, yiyo indlela yokulungisa udlame esilubonayo. Qondisa inkulumo elungisayo kulabo abayibo aba-responsible, abayibo abenza khona lokho.”

UMnangagwa uphinde wacela ukuthi kuqedwe ukulungiswa kwemithetho elokhe ingakagqitshwa efana lowe-Electoral Amendment Bill, wona ongasagqitshwanga esigabeni sephalamende esedlule.

“I-Electoral Amendment Bill yona echasisa indlela ezintsha zokuqhuba ukhetho luka 2023, kufanele sibone ukubana iyangena ePhalamende ngokushesha.

Ama-Bill asala kusigaba sesine lawo kufanele asheshiswe. La ngagoqela eliphezu kwendaba zabantwana i-Child Justice Bill, elilawula imithethwandaba i-Judiciary Laws Amendment Bill, kanye lelohlangothi lwabalondoloza izibotshwa i-Prisons and Correctional Services Amendment Bill.”

Umkhosi wanamhlanje ungenwe ngamalunga edale lephalamende, abameli bamazwe atshiyeneyo kweleZimbabwe, iziphathamandla zengatsha zikahulumende, izisebenzi zedale lephalamende, abakubutho, kanye lentathelizindaba. Umkhosi lo wenzelwe kusakhiwo esitsha esisanda kuphela ukwakhiwa eMt. Hampden. Lelidale elitsha lephalamende lakhiwe ngosizo lwemali eyavela kuhulumende wele China esebenzisana lowele Zimbabwe.

XS
SM
MD
LG