amalinks wokungena

Breaking News

Abadabuka eZimbabwe Abalabantwana Labakwele Botswana Bacela uMasisi Abanike Amaphepha Aqondileyo Okuhlala Kulelolizwe


UMnu. Mokgweetsi Eric Keabatswe Masisi
UMnu. Mokgweetsi Eric Keabatswe Masisi

UMongameli Mokgweetsi Masisi wakwele Botswana usekhuthazwe ukunikeza abokuza abalemuli lezizalwane zakulelozwe, amaphepha okuhlala lokusebenza kulelolizwe kungelamigoqo eminenginengi.

Ikomitshini ebona ngokulotshwa kwesisekelo esitsha kweleBotswana iyethule ugwalo lwayo kuMongameli Masisi evikini esanda kudlula.

Ugwalo lolu lumumethe imbono kazulu eyiyo ebimqoka njalo okukhuthazwa ukuthi uMongameli Masisi abone ukuthi iyangena kusisekelo sombuso esitsha.

Kundaba ezingajabulisa abeZimbabwe, ikakhulu abathethe, kumbe abendele kweleBotswana, ikomitshini ithi kumele baphiwe amaphepha okuhlala elizweni, awe citizenship, ngokuphangisa.

UMnu. Stanley Ncube, yena oseleminyaka ehlala lemuli yakhe kweleBotswana, uyamukela imzamo yokuthi abafana laye bephathiswe.

“Siyalamukela sibili inyathelo leli: Ungakhangela besiphiwa amaphepha, ama-permits okuthi sihlale kuphela elizweni kodwa singasebenzi, kodwa okuzama yikomitshini kuhle ngoba kuzasipha imvumo yokuthi sisebenzele imuli zethu.”

Ngaphansi komthetho okhona, abokuza abasebenzisa amaphepha okuhlala elizweni bengaphansi kwabomkabo, abavunyelwa ukusebenza.

UMnu. Dumezweni Ncube ohlala eGaborone uthi inyathelo elikhona selitshiywe yisikhathi, kulesidingo sokuthi imbono yekhomitshini ilandelwe.

“Lokhu linyathelo elihle elizavula amasango. I-permit ekhona itsho ukuthi uyancidezeleka ungayenzi lutho, kodwa ngokutshiwo yikomishini, silakho ukuthi lathi sibe lempilo senelise lokusungula amabhizimusi ethu lokunye okunengi.”

Ukuzama ukwesula imigoqo ekhona ngokungena kwabantu bokuza kweleBotswana kuyehlukene lamanyathela athathwa ngamazwe afana leSouth Africa wona asevala amasango. Ngqabutho Mabhena owenhlanganiso yeZimbabwe Community kweleSouth Africa, uthi kuyancomeka okwenziwa yiBotswana.

“Kuyahlupha ukuthi uma utshade umuntu onguMotswana kuyahlupha ukuthi lihlale ndawonye ngoba ungelamaphepha. Sibatshayela ihlomble. Silethemba lokuthi idale lephalamende lizawudlilisela phambili lomthetho.”

Uthi eleSouth Africa, lona elithi abantu bokuza abatshade lezizalwane zakulelozwe akumelanga bethole icitizenship, lingafunda okunengi kokwenziwe yiBotswana.

“Sibona iBotswana iyenza kuhle kakhulu ngalomthetho. Sithemba abantu kabasoke bagange beqale ukuthengisa ama marriage certificates, njengalokhu ebesikubona kusenzakala kweleSouth Africa. Sithemba kuyabe kuyimtshado eqotho.

Ukuswela amaphepha kwabokuza abatshade labeBotswana bazithola besele ngaphandle, abanye bebuyiselwa emuva ngenxa yokuthi abalamaphepha aqondileyo awokuhlala kweleBotswana.

Ikomishini eyaphenjwa ngoMongameli Masisi ngoMpalakalazi nyakenye, ithethe phose umnyaka ihamba ilizwe lonke ithapha umbono kazulu phezu kokugcizelelwa kwesisekelo sombuso.

Isisekelo sombuso seBotswana asikaze siguqulwe lokhe ilizwe lathola uzibuse ngomnyaka ka1966.

XS
SM
MD
LG